Kesk-Ameerika istandustes, samuti Brasiilias ja Egiptuses. Algselt pärit Sri Lankalt. Milleks ja kuidas kasutatakse ? Kaneeli kasutusvaldkond on väga lai. Sellega maitsestatakse magustoite, küpsetisi, kooke, sokolaaditooteid, puuviljamahlu, hõõgveini, teed ja mett Kaneeli tarvitamine on eriti levinud riisipudru, mannapudru, rabarberikisselli, küpseõunte ja mitmesuguste küpsetiste juures. Asendamatu on kaneeli õunaroogade maitsestajana, kaneelikoort võib tihti leida ka marinaadidest Muud huvitavat Kaneel on üks vanemaid vürtse. Ta on tuntud iidsest ajast. Seda mainitakse Vana-Hiinas vürtsina kasutatud juba umbes 2800 eKr keiser Shennongi vürtside raamatus. Vana-Egiptuses kasutati kaneeli lõhnaainena. Vanaajal oli kaneel nii hinnatud, et teda peeti sobivaks kingituseks valitsejatele. Kaneeli mainitakse ka Piiblis. 2. Moosese raamatu 30. peatüki 23. ja 24. salmis.
KANEEL Kasutatakse. Kaneeli kasutusvaldkond on väga lai. Sellega maitsestatakse magustoite, küpsetisi, kooke, šokolaaditooteid ja muud. Kaneeli tarvitamine on eriti levinud putrude, rabarberikisselli, küpseõunte ja mitmesuguste küpsetiste juures. Asendamatu on kaneeli õunaroogade maitsestajana, kaneelikoort võib tihti leida ka marinaadidest. Kaneelijäätmetest valmistatavat kaneeliõli kasutatakse paljude parfüümide valmistamisel. Kaneeliõli kuulub ka koolajookide, limonaadide ja närimiskummi koostisesse. Samuti kuulub kaneel lahutamatu osana piparkoogi- ning hõõgveini koostisesse. Ammustel aegadel leidis kaneel kasutamist armujookides ning parfüümina. Samuti maitsestatakse kaneeli lehtedega suppe, lihatoite ja kala. Kasvatatakse.
õhukindlalt suletuna jahedas ja pimedas kohas. Kaneeli saab kasutada mitmes valdkonnas. Kaneeliga maitsestatakse küpsetisi, magustoite, kooke, sokolaaditooteid, puuviljamahlu, hõõgveini, teed ning ka mett. Kaneeli tarvitamine on eriti levinud riisipudru, mannapudru, rabarberikisselli, küpseõunte ja mitmesuguste küpsetiste juures. 5 Kaneel on asendamatu õunaroogade maitsestajana. Samuti võib kaneelikoort tihti leida marinaadidest ning idamaises köögis lisatakse kaneeli liha- ja kalaroogadele, pilafile ja karrile. Kaneelijäätmetest valmistatavat kaneeliõli saab kasutada likööride aromatiseerijana ning lõhnaainena parfüümide valmistamisel. Kaneeliõli kuulub veel koolajookide, limonaadide ja närimiskummi koostisesse. Kaneel on lahutamatu osa piparkoogi- ning hõõgveinivürtsi koostises ja selleta ei saa läbi
mida võis julgelt kinkida nii paavstile, kuningale kui keisrile. Neid vürtse kasutati sageli ka kulla ja raha asendajana ning vürtspoodnik oli apteekrist sageli rikkam ja võimukam tegelane. Levinumad 4 liiki kaneeli on Vürtskaneel ehk kinnamon, Tseiloni kaneelipuu, Hiina kaneel, Malabari ehk pruun kaneel. Soolasele ja magusale Kõiki eespool nimetatud kaneeliliike kasutatakse laialdaselt pagaritööstuses taina maitsestajana (küpsised, keeksid, präänikud, pirukad) ja magustoitude valmistamisel (pudingid, želeed, saia-, makaroni- ja riisivormiroad, vahud, kohupiimakreemid, kompotid, keedised jne). Lääne-Euroopas maitsestatakse kaneeliga puuviljasalateid, aga ka spinatist, punasest peakapsast, kõrvitsast, melonist, porgandist ja suhkrumaisist valmistatud toite. Eriti hästi sobib kaneel toitude juurde, mille koostises on õunad, pirnid ja kirsid.
Harilik porss(põõsas) kasvab Eestis mandri lääneosas ja saartel(kasvab masssiliselt soodes ja teistes märgades kasvupaikades). Tavaliselt sirgub 1m kõrguseks. Okste küljes on piklikud lehed, lehte hõõrudes lööb ninna väga vürtsikas lõhn. Õitseb varakevadel enne lehtede ilmumist. Õied väga väikesed, viljad valmivad suve lõpul(meenutavad väiskeid käbisid) Porssi on sageli ksutatud lutikate, täide ja kirpude tõrjeks(keedeti ja keeduveega pesti). Porssi on kasutatud õlle maitsestajana(hakkas ka kiiremini pähe). Kasutatud ka likööride ja teiste alkohoolsete jookide maitsestamisel. 20) Pärn (Tilia cordata) Eestis kasvab ainult Harilik Pärn. Kasvab aeglaselt ja elab kaua. Pärnalt saadavat päikesekollast , läbipasitvat, aromaatset mett hindavad mesinikud eriti väärtuslikuks. Pärna seemned hindavad aeglaselt ja vaevaliselt (teisel aastal lähevad idanema poole küpsetest seemnetest). Suur osa pärnadest on sirgunuf kännuvõsust.
annaabi.ee 
