Keskaegse linlase toidulaud
Aastail 1315-1317 oli
suur üleeuroopaline näljahäda, millel oli Liivimaale väga rasked tagajärjed. See mõjutas kogu
rahva elu: talupojad põgenesid, sageli tühjenesid terved külad.
Tühja kõhu kõrval mõjutasid elu üldine ebakindlus, surma külvav katk ja teised
nakkusepideemiad ning kiriku kasvav püüe oma haaret laiendada. Näljahädade aegu unistasid
nii mõnedki Cockaigne'ist, küllusemaast, kus päevad kuluvad lõputuis maitsenaudinguis
Päevane toidu hulk ja selle jaotus söögikordadeks olenes mitmest asjaolust: toiduainete
varudest, tööpäeva pikkusest, mis sõltus aastajast. Suvel, kui olid pikemad päevad, peeti kaks
puhke- ja söögipausi. Hommikul võeti kerge eine, mis koosnes leivast, piimast vms.
Keskhommikul (kella 10-11 paiku) toimus esimene tõsine söömaaeg, teine oli 5-6 ajal õhtul.
Põhja-Eesti taluperedes olid neljapäev ja pühapäev lihapäevad.
21 Põldsam, 2002, lk. 99
Toit oli uksluine ja napp
annaabi.ee 
