Konfliktiteoreetiline: Kultuuritootmine on nagu iga teinegi tootmine sotsiaalselt struktureeritud. Kes loovad kultuuri? Kes neile maksab? Kes tarbib? Kes määratleb nende edu, mille alusel? Kes saab kasu? Tähtsaimaks probleemiks: kes kontrollib kultuurihegemoonia tekkimise ja popkultuuri tootmise üle? Kes otsustab, mis on tõeline või hea? Millal muutub see, mis on hea, selleks, mis on minu arvates hea teiste jaoks? Väravavahid ja maitsekujundajad on inimesed, kelle sotsiaalne positsioon lubab avada või sulgeda uksi edu juurde ja peale sundida oma arusaamu headusest. Moodustavad kultuurieliidi ja pärinevad peamiselt kõrgklassist. Popkultuur kui võimalus vastu astuda valitsevale korrale. Autente popkultuur peaks lähtuma inimeste argikogemustest, mitte olema peale surutud. Nt muusikas olevad erinevad stiilid peegeldavad peavoolust kõrvalseisvate gruppide protest
Tüüpilised diskolood on 4/4 taktimõõdus , tempo kiire. Helipildis domineerivad basskitarr ja basstrumm- nende Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 25 raudne m ütsum ine on andnud aluse “vaibakloppim isele”. T ähtis oli eelkõige tantsitavus, mitte meloodia ja harmoonia. Diskorid olid kuulajate- tantsijate maitsekujundajad. Eurodisko- mustade funkilik diskomuusika, valgete rütm (Boney M), tantsiti lahus. E uroopa diskom uusikas on eriline koht rootsi ansam blil “A B B A ”. Heliloojad Benny Andersson ja Björn Ulvaeus ei lähtunud oma loomingus raudsest rütmist. Nende lauludes on esiplaanil kaunis meloodia, põnev harmoonia ja oluline laulutekst. PUNK Kuuekümnendate aastate teisel poolel, innustatuna briti biidi menust, imiteerisid paljud ameerika ansamblid biitleid
(vähendab isiklikke muresid ja vabastab pingest) ja tugevdades sotsiaalset struktuuri. 22.3. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni konfliktiteooria paradigma? Pop- ja massikultuur on loodud kontrollimaks kultuurihegemooniat, maailmavaadet. Seetõttu seda "toodetakse" suuresti nagu iga teist kaupa, kusjuures tarbija ei ole oma otsustes vaba - maitse kujundavad nende eest kõrgemast keskklassist haritud väravavahid ja maitsekujundajad. 22.4. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni sümbool-interaktsionistlik paradigma? Popkultuur on sotsiaalne konstruktsioon. Nagu kultuuri teisi tahke, õpitakse ka popkultuuri tundma ka jagama. Osaliselt toimub see perekonnas aga ka koolis, omasuguste gruppides ja erinevates subkultuurides. 22.5. Millisel oletusel baseerub massimeedia kriitika ning millised teemad (mõjud) on selle kriitika keskmeks? 1. apelleerib kõige madalamale maitsele 2
· Kes loovad kultuuri? Kes neile maksab? Kes tarbib? Kes määratleb nende edu, mille alusel? Kes saab kasu? · Tähtsaimaks probleemiks: kes kontrollib kultuurihegemoonia tekkimise ja popkultuuri tootmise üle? Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine · Kes otsustab, mis on tõeline või hea? Millal muutub see, mis on hea, selleks, mis on minu arvates hea teiste jaoks? · Väravavahid ja maitsekujundajad on inimesed, kelle sotsiaalne positsioon lubab avada või sulgeda uksi edu juurde ja peale sundida oma arusaamu headusest. Moodustavad kultuurieliidi ja pärinevad peamiselt kõrgklassist. 127 Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine · Popkultuur kui võimalus vastu astuda valitsevale korrale. · Autente popkultuur peaks lähtuma inimeste argikogemustest, mitte olema peale surutud.
annaabi.ee 
