järvede magevesi (läbimõõt 56 km). Imepisike pall – jõgede ja järvede magevesi läbimõõt 56km 5. Keemilised elemendid Taimed saavad keemilised elemendid algselt mullast. Na ja Cr – vajalikud ainult loomadele. Kloriidid – taimedele kahjulikud. K – vajalik vaid õistaimedele. N ja P – Olulisimad vees, eriti maismaaveekogudes elavatele organismidele N: Kõik lämmastikku sisaldavad soolad dissotseeruvad lihtsalt, leostuvad vesilahuses mullast välja. Taimed elavad sümbioosis bakteritega, kes suudavad lämmastikku siduda. P: Fosfor on küllaltki kapriisne, annab teatud tingimustel liikumatuid ühendeid. See sõltub mulla reaktsioonist. Mullal neutraalne pH – kõik on ok Mullal neutraalselt kõrgem/madalam pH – tekivad liikumatud kompleksid, mis pole taimedele kättesaadavad.
veekogus suurim arvukus ja biomass pinnakihis. Koosneb valdavalt ainuraksetest organismidest, hulgaliselt ka vähilisi. Loomne plankton on järve ökosüsteemi ja toiduahela keskne ja oluline lüli. Selle koostisest ja hulgast oleneb, kui palju fütoplanktoni (vetikate) poolt toodetust läheb kalade produktsiooni koosseisu, kui palju kuulub lagundamisele. Loomse planktoni koostis ja hulk peegeldab ka järve troofsustaset. Neuston on rikkalikum kui teistes maismaaveekogudes: lutikad, mardikad, kahetiivalised, molluskid, vähilaadsed, ka paljude putukate ja kalade vastsed, samuti veepinnal ujuvad veetaimed. Bentose mitmekesisus ja arvukus suurim litoraalis. Sügavuse suurenedes bentose hulk väheneb, kuna rohelised põhjataimed määravad ka muu elustiku rikkuse. Parasvöötme järvedes levib taimne bentos 4...5 m sügavuseni, kuid läbipaistva veega järvedes võib ulatuda 25...30 m-ni ja isegi rohkem
annaabi.ee 
