üksmeelt on saurusteajastu saabumise ajendite kohta. Browni Ülikooli geoloogi Jessica Whiteside'i juhitud uuring rajaneb üsna mitmesugusele tõendusmaterjalile, näiteks analüüsisid teadlased iidse taimevaha jäänuseid ja laavakivimi kihte settekivimi kihtide vahel. Suured laavavoolud pärinevad triiase ajastu lõpust, mil ulatuslikus väljasuremistelaines hävis pool tollastest maismaaneljajalgseliikidest, pool maismaataimeliikidest ja viiendik mereloomaliikidest. Teadlased uurisid lähemalt, eri sorti süsinikuaatomite ehk isotoopide sisaldust nendes kunagistes laavavooludes. Nende põhjal järeldavad nad, et umbes 200 miljoni aasta eest soojenes kliima kasvuhoonenähtuse tagajärjel kõvasti. Teadlased väidavad oma töös, et vulkaanipursked, kliimasoojenemine ja massiline väljasuremine toimusid kõik enam-vähem ühel ja samal ajal, kõige rohkem mõnekümne tuhande aastaste vahedega.
3.1.4. Mükoriisa Mükoriisaks ehk seenjuureks nimetatakse seente ja taimejuurte kooseluvormi, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükoriisaseened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juureparasiitide eest; fotosünteesiks võimetu seen aga saab taimelt kasvuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. Sellise kooselu „hüvesid“ kasutab ligikaudu 90% maismaataimeliikidest. Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuurte ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tähtsaim element, millest suure osa võtavad taimed mükoriisa abil, on fosfor; aga ka lämmastiku, kaaliumi, tsingi ja vase ammutamisel on mükoriisal oma osa. Kuna seeneniidistik on taimede juurekarvakestega võrreldes oluliselt väiksema läbimõõduga, suudab ta tungida ka oluliselt väiksematesse mikropooridesse kui suudavad taimejuured. Seetõttu taluvad
annaabi.ee 
