: Phjameri, Norra meri) Saartevaheline meri (mis on ookeanist eraldatud saartega N. : Iiri meri) 4) Mis on laht? Mille poolest erineb merest? Too niteid. Laht on ookeani,mere vi jrve osa mis ulatub maismaasse. Mille poolest erineb: Meri on suhteliselt suur iseseisev veekogu. Laht pole iseseisev veekogu vaid on henduses jrve,mere vi ookeaniga. Lahed : Soome laht, Bengali laht 5) Mis on vin ?Too Niteid. Vin on suhteliselt kitsas veevli mis hendab veekogusi ja eraldab maismaaosi. Nited : Gibraltari vin 6) Mis on saar? Liigitus.Too nited. Saar on mandriga vrreldes vike maismaa osa mis on mbritsetud igast kljest veega. Saarte liigitus : -Mandrilised saared -Ookeanilised saared a) Vulkaanilised ( N. : Island,Jaapan) b) Korall saared (N. : Suur korallrahu) c) Poolsaared (N. : Skandinaavia ps, Vike-Aasia, Araabia ps ) 7) Mis on poolsaar?Too niteid. Poolsaar on kaugele veekogusse ulatuv maismaa osa. (Kolmest kljest piiratud veega ja neljast kljest maismaaga)
Riimvesi- soolane vesi Soe hoovus- ümbritsevast veest soojem veevool meres või ookeanis Külm hoovus- ümbritsevast veest külmem veevool Rannajoon- merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannik- loetakse rannavööndit ja viimase naabruses olevat maismaa ja mere osa Laugja järskrannik- Laht- maismaasse lõikunud ookeani, mere või järve osa, mida kolmest küljest ümbritseb maismaa Väin- kitsas veeala, mis ühendab suuremaid veekogusid või nende osi ja eraldab maismaaosi Siseveed- maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi Jõelähe- jõe algus Jõesuue- jõe lõpp Delta- jõe harujõgedest moodustuv suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel Jõesäng- pikk ja kitsas süvend, mida mööda vesi liigub Paremkallas- jõe algusest vaadatuna parempoolne lisajõgi Vasakkallas- jõe lähtest vaadatuna vasakpoolne jõgi Jõeorg- piklik pinnavorm, mis on ümbritsevast alast madalam
Rannik maismaa ja suure veekogu üleminekuala; liigestuse järgi eristatakse nt fjord- ja skäärrannikut, maapinna kallakuse järgi laug- ja järsakrannikut, tekkeviisi järgi kulutus- ja kuhjerannikut Laugrannik rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega Järskrannik rannik, mis kujuneb pinnamoe suure kallakuse korral Laht maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa Väin kitsas veeala, mis ühendab suuremaid veekogusid või nende osi ja eraldab maismaaosi (nt Soela vain, Gibraltari vain) Siseveed maismaal paiknevad veed, nagu jõgede, järvede, liustike vesi, põhjavesi jne Põhjavesi maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimite poore ja lõhesid Allikas maapinnale või veekogu põhja väljuv põhjaveevool Geiser perioodiliselt kuuma vet ja auru purskav kuumaveeallikas vulkaanilistel aladel (nt Island, Kamtsatka, Uus-Meremaa jm) MULLASTIK
Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal Kuni lennuki lennukõrguseni 4
Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal Kuni lennuki lennukõrguseni 4
Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal Kuni lennuki lennukõrguseni 4
Normatiivaktide territoriaalne kehtivus Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1) Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2) Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3) Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal kuni lennuki lennukõrguseni
Vett läbilaskev kiht - kivimikiht, millest vesi läbi imbub. Vettpidav kiht - kivimikiht, mis vett läbi ei lase. Vooluhulk - vee kogus, mis läbib jõe ristlõiget teatud ajaühikus, jõe vooluhulk oleneb jõe ristlõike suurusest, voolukiirusest, sademete hulgast, mõõdetakse m§:/s. Voor - madal sujuvate piirjoontega piklik kõrgendik, mis on tekkinud mandrijää kulutav- kuhjava toime tagajärjel, koosneb peamiselt moreenist. Väin - suuremaid veekogusid või nende osi ühendav ja maismaaosi eraldav kitsas veeala. Õ Õhumass - ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses. Õhurõhk - rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusammas, üks tähtsamaid ilma kujundavaid tegureid. Ä Äravool - kindla ajavahemiku jooksul valglalt mööda maapinda ja maa all veekogusse voolanud vee hulk, mõõdetakse km§:/a. Ääremeri - mandrite läheduses paiknev meri, mida ookeanist eraldavad saared ja/või poolsaared. Ü
annaabi.ee 
