meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige muidugi Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Teised siinsed riigid on meie konkurendid võistluses tulusa Vene transiidi pärast. Mereäärse riigina on Eestil nii maismaa- kui merepiir. Eesti maismaapiir on 682 km pikkune. Tegelikult kulgeb sellestki ligi pool mööda jõgesid ja järvi. Eesti maismaanaabriteks on Venemaa ja Läti. Piiri kujunemine nende riikidega on toimunud läbi pika ajaloo. 3. Eesti geoloogiline ehitus (aluskord, pealiskord, pinnakate), maakoore teke. Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord on põhja-lõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15°. Kivimite kalduolek on
riigist (Eesti, Läti, Leedu) põhjapoolseimat. Läänemeri eraldab Skandinaavia poolsaart Kesk- ja Ida-Euroopast ning on Taani väinade kaudu ühenduses Põhjamerega (Atlandi ookeaniga). Eestlastele on nende kodumaast läände jääv meri Läänemeri Mereäärse riigina on Eestil nii maismaa- kui merepiir. Eesti maismaapiir on 645 km pikkune. Tegelikult kulgeb sellestki ligi pool mööda jõgesid ja järvi. Eesti maismaanaabriteks on Venemaa ja Läti. Eesti naabrid. Niisiis puutuvad meie piirid kokku nelja naabriga: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soomega. Eesti ja Läti piir algab piiritulbast 46+1379 ja kulgeb üldjoontes läände: Parmust lääneloodesse Luhasoo maastikukaitsealani, sealt läbi Paganamaa Peetri jõeni (Eesti lõunapoolne äärmuskoht), seejärel loodesse ning pöördub Mõisaküla lähedalt
annaabi.ee 
