analüüsimata. Juhtimispraktikas ei ole selline käsitlus õigustatud, sest juhtimise peamine raskus tuleneb just väliskeskkonna struktuuri ning selle mõju mehhanismi ja intensiivsuse väljatoomise probleemidest: 1) kõigi vaatlusaluste alternatiivide suhtes (erinevatele tegevusvariantidele mõjuvad erinevad tegurid: näiteks on ilmastiku mõju kontserdi korraldamisele vabas õhus oluline ja saalis väike; samas on saali mahutavusel sageli oluline kontserdile mõju, mis puudub vabaõhukontserdil); 2) alternatiivide elluviimise kõigi tulemuste (majanduslike, sotsiaalsete, keskkonnaalaste jms) suhtes. Erinevalt tegevusvariantidest, mille puhul juht opereerib tema käsutuses olevate teguritega (ressurssidega), iseloomustab paljusid väliskeskkonna tegureid määramatus. Määramatus otsustusprotsessis on sageli tingitud info puudumisest või selle ebapiisavast hulgast, aga samuti info usaldusväärsusest
Kudumisel lõng katkeb vähem (Burling-Claridge, 1995). Joonis 4. Villa mahutavus avaldub villkarvade erinevas koostoimes, mis antakse villalt edasi heidele, sellelt lõngale ja tootele. Üleval (A) on joonis kahe villkarva koostoime kohta madala villa mahutavuse puhul, all (B) -sama suure villa mahutavuse korral 25 Uus-Meremaa teadlase Sumneri (1994) arvates on villa mahutavusel väga kõrge päritavus 0.6 (kõrgem teistest villkarva füüsikalistest omadustest), mis näitab, et söötmine ja pidamine mõjutavad antud näitajat vaid 40 % ulatuses. Villa mahutavuse alusel on Uus Meremaa lambatõud jaotatud 3 erinevasse rühma: 1. Madala villa mahutavusega (17...23 cm3/g) tõud, kuhu kuuluvad pikavillalised linkolni ja leisteri tõugu lambad. 2. Keskmise villa mahutavusega (24...30 cm3/g) on korrideili ja perendeili tõugu lambad. 3. Kõrge villa mahutavusega (30..
Mis siis ikkagi on villa mahutavus? Joonis 1. Villa mahutavus avaldub villkarvade erinevas koostoimes, mis antakse villalt edasi heidele, sellelt lõngale ja tootele. Üleval (A) on joonis kahe villkarva koostoime kohta madala villa mahutavuse puhul, all (B) - sama suure villa mahutavuse korral Uus-Meremaa teadlase Sumneri (1994) arvates on villa mahutavusel väga kõrge päritavus 0.6 (kõrgem teistest villkarva füüsikalistest omadustest), mis näitab, et söötmine ja pidamine mõjutavad antud näitajat vaid 40 % ulatuses. Villa mahutavuse alusel on Uus Meremaa lambatõud jaotatud 3 erinevasse rühma: 1. Madala villa mahutavusega (17...23 cm3/g) tõud, kuhu kuuluvad pikavillalised leisteri ja linkolnitõugu lambad. 2. Keskmise villa mahutavusega (24...30 cm3/g) on korrideili ja perendeili tõugu lambad. 3
Juhtimispraktikas ei ole selline käsitlus õigustatud, sest juhtimise peamine raskus tuleneb just väliskeskkonna struktuuri ning selle mõju mehhanismi ja intensiivsuse väljatoomise probleemidest: esiteks kõigi vaatlusaluste alternatiivide suhtes mõjuvad erinevad tegurid: näiteks on ilmastiku mõju kontserdi korraldamisele vabas õhus oluline, aga saalis väike; samas on saali mahutavusel sageli oluline kontserdile mõju, mis puudub vabaõhukontserdil; teiseks alternatiivide elluviimise kõigi tulemuste (majanduslike, sotsiaalsete, keskkonnaalaste jms) suhtes. 126. Selgitage väliskeskkonna määramatuse erinevate liikide olemust. - Määramatus otsustusprotsessis on sageli tingitud info puudumisest või selle ebapiisavast hulgast, aga samuti info usaldusväärsusest
annaabi.ee 
