28. Valuuta otsene ja kaudne kurss - Otsene kurss näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. Kaudne kurss näitab, mitu ühikut välisvaluutat on tarvis ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks. Praegu Eestis kasutatakse kaudset kurssi, mis on halvem kui krooni ajal. 29. Valuuta hinnanoteering ja mahunoteering Hinnanoteeringu puhul jagatakse valuutade väärtusi. Näiteks euro ja USA dollari puhul võib esitada hinnanoteeringu järgmiselt: EUR /USD =1,44. Mahunoteeringu puhul jagatakse valuutade koguseid. See tähendab, et odavamat valuutat peab olema koguseliselt rohkem, et kehtiks sama arvuline väärtus: USD / EUR =1,44. 30. Valuutakursi muutuse mõju ostujõule - Kui meie enda valuuta nõrgeneb, siis välismaalt kahaneb ja vastupidi. Praegu on reisimine usasse kallim, Inglismaal nael on nõrgenenud ja ostujõud inglismaal on meil suurem. ?? 31. Erinevad hoiuse liigid (teha võrdlus) 32. Projekti tähendus finantsjuhtimises
Eristatakse veel hinna- ja mahunoteeringut. Nende puhul on tegemist lihtsalt valuutakursi kahe erisuguse tähistamise viisiga. Noteeringu esitamise viis ajakirjanduses oleneb konkreetse riigi traditsioonidest. Levinum on hinnanoteering (ka Eestis), aga näiteks Suurbritannias kasutatakse mahunoteeringut. Hinnanoteeringu puhul jagatakse valuutade väärtusi. Näiteks Eesti krooni ja USA dollari puhul võib esitada hinnanoteeringu järgmiselt: USD / EEK = 12. Mahunoteeringu puhul jagatakse valuutade koguseid. See tähendab, et odavamat valuutat peab olema koguseliselt rohkem, et kehtiks sama arvuline väärtus: EEK / USD = 12. Tuleb tähele panna, et olenevalt noteeringu tüübist arvuline väärtus ei muutu. Siiani sai käsitletud üksnes keskmist valuutakurssi. Valuutavahetuses annavad pangad kaks noteeringut valuuta ostu- (bid) ja müügikursi (ask). Ostukursiga ostavad pangad klientidelt valuutat ja see on alati väiksem kui müügikurss
annaabi.ee 
