hüdratatsiooniprotsesside kulgemiseks aga ka vajaliku töödeldavuse saavutamiseks. Jahvatuspeenus: peab tagama sideaine ja vee reageerimiseks küllalt suure terade summaarse eripinna. Tardumine: füüsikalis-keemiliste protsesside faas, kus sideaine taigen kaotab plastsust, omamata seejuures nimetamisväärset tugevust. Kivistumine: tardumise vahetu jätk, kus tehiskivi saavutab oma tugevuse Sideaine aktiivsus: tugevuse kasvu kulg ehk tugevus teatud vanuses. Mahumuutus: tardumisel ja kivistumisel peab mahumuutus olema olema ühtlane. Väheste sideainete juures täheldatakse mahu suurenemist (kips, mahus paisuvad tsemendid), enamik sideaineid kahaneb mahus. Eksotermilisus: sideainete tardumisel ja kivistumisel eraldub reeglina soojust. Soojust ei tohi eralduda liiga palju ega liiga lühikese aja jooksul. Hügroskoopsus: sideaine omadused pulbritaolises olekus muutuvad õhuniiskuse toimel:
allapoole külmumispiiri; olema püsivad (mittelibisevad). Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel 8.1.13 Põrandad K.Kenk 2 Aluse püsivuse all mõistetakse kogu
sisse, mistõttu mängivad suurt rolli seina kattematerjalide omadused [4,6]. Niiskuse liikumine läbi piirde on loomulik protsess, kuid ei maksa arvata, et kogu siseruumis olev liigniiskus läbi piirde väljub. Enamus toimub siiski ventilatsiooni abil. Probleemiks muutub niiskuse eraldumine läbi piirde siis, kui tekib kondenseerumine või materjal seinas niiskub kriitilise tasemeni- hakkab kaotama oma soojapidavus- või tugevusomadusi. Sellest tulenevalt võib tekkida ka materjali mahumuutus, vajumised, korrodeerumine, mädanik ja hallitus, mis on tervisele eriti ohtlik. Et ära hoida neid potensiaalseid probleeme, tuleb piire konstrueerida nii, et sisemine kiht oleks suurima aurutakistusega, ja et veeaur saaks välja liikuda, peavad kihtide aurutakistusd väljapoole vähenema. Selleks kasutatakse sisepindade viimistluses tavaliselt viimistlusplaate, aurutõkkekilet või paberit ja ka sisepinnavärve. Hea auru juhtivate piiretega ruumi madalam
Erinevalt kivimajadest võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama ja veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk,pärgamiin vms), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse
niiskustehniline toimivus. Puitkarkasspiirete materjalivalik sõltub: - piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest, - paikkonna kliimast, - ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse tekkeks pole vaja, et niiskus kondenseeruks (suhteline
jne. Niiskusest tingitud puidu nõrgenemist on näha graafikul 1. Katsest selgus et puidul on väga hea veeimavus, puit suutis endasse imada 90% vett võrreldes oma algse massiga. 7. Küsimused. 1. Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Niiskussisaldusest sõltuvad järgmised puidu omadused: · Puidu tugevus (mida kuivem, seda tugevam) · Puidu soojajuhtivus (niiskuse suurenemisel kasvab ka soojajuhtivus) · Soojamahtuvus (mida kuivem, seda väiksem on soojamahtuvus) · Mahumuutus (piki tüve 0,1 0,3 %; radiaalsuunas 3 6% ning tangentsiaalsuunas 6 10%. 2. Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses. Positiivsed omadused: · Soojusisolatsioon sõltub tihedusest · Kerge töödelda · Puidu lihtne liimitavus · Võime hoida kinniseid (kruvid, naelad) · Head dekoratiivomadused · Varude taastuvus (mänd saab 70 80 aastaga küpseks) · Eritugevus · Võime summutada ja taluda lööki (raudteeliiprid) · Head akustilised omadused
vundamendi kujust ja mõõtmetest. Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnasevee taset on võimalik muuta tehniliste abinõudega (drenaaz, planeerimine). Pinnase poorides leiduva vee tõttu pinnas külmudes tavaliselt paisub, sulamisega kaasneb kahanemine. Aluse külmumine ja sulamine tekitab hoonete ja ehitiste ebaühtlasi deformatsioone, millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub niiskusest, lõimisest (terade suurusest) ja pinnasevee tasemest. Ebasoovitavate deformatsioonide vältimiseks tuleb hooned toetada allapoole pinnas külmumispiiri. Aluse püsivuse all mõistetakse kogu aluse kandvate kihtide liikumatust üksteise suhtes. Ehitusalusena kasutatav pinnas koosneb skeletist, mille moodustavad mitmesuguse läbimõõduga pinnaseosakesed (terad), ja osakestevahelistest pooridest. Kuivades pinnastes on poorides õhk,
(30%) väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel, vähem nihkel ja eriti vähe tõmbel ja löökkoormusel. EHITUSMATERJALID 6 PUIDU FÜÜSIKALISED OMADUSED Mahumuutused veesisalduse muutumisel – niiskudes paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune - radiaalsuunas 2-6%, tangensiaalsuunas 5-10% ja puu pikkuses 0,1-0,3%. Tehnilisest seisukohast on olulised ristikiudu tekkivad deformatsioonid. Tangentsiaal- ja radiaalsuunaliste deformatsioonide suhe on ligikaudu 2:1, millest tingituna saetud materjal kuivamisel kaardub. NIISKUSDEFORMATSIOONID Puidu kiirel kuivamisel tekivad radiaalsuunalised
sisaldus. Jahvatuspeensus peab tagama sideaine ja vee reageerimiseks küllalt suure terade summaarse eripinna. Tardumine füüsikalis – keemiline protsesside faas, kus sideaine taigen kaotab plastsust, omamata seejuures nimetamisväärset tugevust. • Füüsikalis-mehaanilised omadused – Kivistumine – tardumise vahetu jääk ja faas,kus tehiskivi saavutab oma tugevuse. Sideaine aktiivsus - tugevuse kasvu kulg ehk tugevus teatud vanusel. Mahumuutus – tardumisel ja kivistumisel peab sideaine mahumuutus olema ühtlane. Enamik sideained kahaneb mahus. • Ehituskips – saadakse loodusliku kipskivi termilisel töötlsemisel 110.. 190 kraadi juures nn keedukatla meetodil. See jaguneb: a)Ehituskips – kuumusprotsessis eraldub vesi auruna b)Vormikips – peenemaks jahvatunud ehituskips • c)Kõrgtugev ehk tehniline kips –
· Standartseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitataksejust selle niiskuse juures. · Et puit on hüdroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. Tasakaaluniiskuse(st. Aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus) · Mahumuutused niiskussisalduse muutumisel niiskuses paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune radiaalsuunas 2- 5%, tangensiaalsuunas 5- 10% ja puu pikkuses 0,1- 0,3%. · Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda. · Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne(ca 1,55 g/cm3) Mahumass(15% niiskuse juures) · Mänd 0,53g/cm3(530kg/m3) · Kuusk 0,46g/cm3 Puidu vead ja kahjustused · Praod jagunevad sisemisteks ja välimisteks.
kergseina niiskustehniline toimivus. Puitkarkasspiirete materjalivalik sõltub: - piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest, - paikkonna kliimast, - ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse tekkeks pole vaja, et niiskus
(näiteks basseinid, mahutid, tammid jne.). Kvalitatiivne: näiteks vee mitteläbitavus kindla veesamba kõrguse juures Kvantitatiivsena määratud nõue näitab kui palju vett antud materjal ajaühikus läbi laseb. 1.5.3.10. Niiskuskahanemine ja -paisumine Eelpooltoodust selgub, et olenevalt poorsuse iseloomust materjalid, kas imavad vett või kuivavad, olenevalt ümbritsevast keskkonnast Sellise niiskusesisalduse muutusega käib koos mahumuutus, mida vastavalt nimetatakse niiskuspaisumiseks või kahanemiseks. 1.5.3.11.Gaasikindlus Gaasi (õhu) kindlus on materjali võime takistada gaasi (või õhu) läbi tungimist materjalist. Gaasitakistus sõltub materjali gaasiläbivusest. Gaasiläbivust iseloomustab materjali läbinud gaasi (Vg) (õhu) hulk, mis on võrdeline materjali gaasiläbivuse teguriga (i), gaasi rõhkude vahega (p1-p2) materjali vastaspindadel ja
Tsemendi tardumine ei tohi alata enne 45 minutit ja peab lõppema hiljemalt 12 tunniga. Keskmise tsemendi tardumise algus on 1...2 tundi ja lõpp 5...8 tundi. Tardumisaegadest sõltub, kui kaua tsementsegud on kasutamiskõlbulikud. Tsemendi tardumisaegu kontrollitakse sarnaselt kipsiga (Vica seadme abil). Mahupüsivuse all mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu, mitte praguneda ega deformeeruda. Absoluutselt mahupüsivad tsemendid harilikult ei ole. Mahumuutus peab olema lubatavais piires. Kuivas keskkonnas kivistudes tsement pisut kahaneb. Vees kivinedes ei kahane, mõnikord isega paisub. Mahupüsivuse kontrollimiseks tsemenditaignast valmistatud proovikehi keedetakse, aurutatakse või leotatakse vees ja nende mahumuutus ei tohi ületada lubatud piire. Jahvatuspeensus mõjutab tsemendi kvaliteeti suurel määral. Mida peenem on tsement, seda suurem on vee ja tsemendi kokkupuutepind ja seda aktiivsemalt kulgevad tardumis- ja kivistumisreaktsioonid
Standardkonsistents on vee vajadus protsentides tsemendi massist, mis on vajalik kindla töödeldavusega taigna saamiseks. Tavalisel portlandtsemendil on see 24...27% tsemendi massist. Standardkonsistentsi määramiseks kasutatakse Vica aparaadi nõela vajumist. Mida madalam on tsemendi veevajadus, seda tihedama struktuuriga kivi saadakse. Peensus suurendab tsemendi veevajadust. Mahu muutumise ühtlus Kõik tsemendid kahanevad veega segamisele järgneval üleliigse vee väljaauramisel. See mahumuutus peab aga olema ühtlane. Ühtluse mõõduks on paisumine. Katsetamiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast silindrid (h=3cm, ø 3cm), mida hoitakse niiskes 24 tundi, keedetakse ja mille paisumist mõõdetakse nn. Le Chatelier seadme abil. Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Määratakse vastavalt standardile EVS-EN 196-1. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardsete
pidevat keskkonda, millel on järgmised staatikalised omadused: tal ei ole tõmbetugevust; normaalpinged võivad temas esineda ainult survepingetena; nihkepinged ei saa ületada keskkonna sisehõõrdetegurist sõltuvaid sisehõõrdepingeid; ta ei deformeeru seni, kuni nihkepinged jäävad sisehõõrdepingetest väiksemaks; deformatsioonid on võimalikud ainult siis, kui nihkepinged on saavutanud sisehõõrdepingete suuruse; selles seisundis leiab aset ainult nihkedeformatsioon, kuna mahumuutus võrdub nulliga. 23. Õõnsuste täisbetoneerimine õõnesplokkmüüritises, tugevusarvutused Õõntega plokkide puhul kasutatakse tavaliselt tavalisi peeneteralisi betoonsegusid. Plokkide tegemisel tehakse nendesse vertikaalõõned. Sellega saavutatakse ploki suuruseks sama, mis eespool toodu. Õõntega plokke on võimalik täita mitmesuguse täiteainega ja armeerida. Õõntega columbiakiviplokkidest seina vaadeldakse kui kestsängitusega müüritist
Nihkedeformatsioonide saueosakesed. teinetesisest sõltuvuse graafik, kus määratakse max (max tihedus antud osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui 1.2.3 Pinnaseosakeste mineroloogiline koostis Kruus ja liiv on koostiselt energia puhul), d/dmax = parim tihedus ehituse vundamendile, sest pinnase tugevus on ammendumas. Mahumuutus on pinnase puhul seotud kui kivid, peenemad pinnaseosakesed on tav monomineraalsed. Liiva- ja surve tuleb otse peale. Pinnase omakaalust põhjustatud pinge tema poorsuse vähenemisega - tihenemisega. Pinnaseosakeste endi tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist, harvemini kaltsiiti ja teisi mineraale
Vaba niiskus- niiskus rakus ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne. Seotud niiskus- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus küige enne . Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%). Kui aga puit kuivab, aurub kõige enne vabaniiskus. Kuivamisel küllastuspunktis aga on vabaniiskus ära auranud ning hakab vabanema seotud niiskus. See tähendab et rakud ja rakuseinad hakkavad kokku tõmbuma ja tekib kahanemine e mahumuutus. Enamasti aga kaasneb sellega erinevate paikade erinev kahanemine, sest puidu otspinnad ja pealmised kihid kuivavad kiiremini kui sisemised. Erineva kahanemisega kaasnevad puidus sisepinged, mille tulemusel puit võib kaarduda, kõmmelduda, lõheneda. Et saematerjal vähem deformeeruks, tuleks teda ümarmaterjalist saagida radiaalselt (tee joonis) Kuivatada ja ladustada õigetes tingimustes ja õigete meetoditega.
ZrO2 saadakse tsirkoonist (ZrSiO4) kuumutamisel 1680°C mils tsirkoos laguneb. Suur tugevus ja löögisitkus tuleneb ZrO2 kristallivõre ehitusest. Nimelt sõltub puhta ZrO2 kristallivõre tüüp temperatuurist: - kuni 1170°C on stabiilne monokliinne kristallivõre - vahemikus 1170-2370°C on stabiilne tetragonaalvõre - üle 2370°C on stabiilne kuupvõre Faasimuutus tetragonaalne monokliinne on martensiitse iseloomuga, millega kaasneb 3...5%-line mahumuutus, millest omakorda tekivad jahtumisel suured sisepinged. Seepärast tuleks vältida faasimuutust. Kui ZrO2 lisada veidi (3...15%) CaO, Y2O3, või MgO, siis säilib tetragonaalvõre (osaliselt või täielikult) ka madalatel temperatuuridel. Seda nim osaliselt või täielikult stabiliseeritud struktuuriga ZrO2. Sellise struktuuriga ZrO2 on suure tugevusega, kuna mikorprao ees toimub suurte tõmbepingete tõttu tetragonaalse võrega ebastabiilsete kristallide muutmine
32. Tsemendi põletamine toimub pöördahjudes temp 1400C. 33. Klinkri jahvatamine jahutatud klinker ladustatakse ja jahvatatakse seejärel peenjahvatusseadmes ja lisatakse kipsi. Veskist saadud tsement on väga peenike pulber. 34. 22. Portlandtsemendi omadused (mahupüsivus, jahvatuspeensus, tugevusklass) ja tsemendi 35. kasutamine 1. MAHUPÜSIVUS tsemendi omadus tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu, praguneda ega deformeeruda. Mahumuutus peab olema lubatavates piirides. Kuivas keskkonnas kivistudes tsement pisut kahaneb. 2. JAHVATUSPEENSUS mõjutab tsemendi kvaliteeti suurel määral. Mida peenem on tsement, seda aktiivsemalt kulgevad tardumus- ja kivistumisreaktsioonid. 3. TUGEVUSKLASS näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardse proovikeha keskmist survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Survetugevust võib
Üheks enam pinnase omadusi mõjutavaks teguriks on niiskus, mida mõõdetakse poorides oleva vee kaalu ja skeleti kaalu suhtena ning väljendatakse protsentides Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel (joonis 2.1). 12 7
rakendatud koormuse mõjul tekkiva vajumi arvutuseks. Näiteks vundamendi koormisest tingitud lisapinged pinnases põhjustavad deformatsioone, mille summaarne mõju avaldub vundamendi vajumisena. Peamine osa vajumisest on põhjustatud pinnase mahumuutusest. Nihkedeformatsioonide osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui pinnase tugevus on ammendumas. Taolise olukorra tekkimist aga välditakse juba vundamendi konstrukt-siooni ja mõõtmete valikul. Mahumuutus on pinnase puhul seotud tema poorsuse vähenemisega tihenemisega. Pinnaseosakeste endi deformeerumine on teisejärgulise tähtsusega ja selle eraldi arvestamine ei ole oluline. Eelöeldu tõttu kasutatakse pinnase deformeeritavuse käsitlemisel sageli jäikuse asemel terminit kokkusurutavus. Vundamendi vajumise prognoosimiseks vajalik teada pinnasemahumuutuse või poorsuse sõltuvust mõjuvast pingest, see tähendab tema jäikusparameetreid ehk kokkusurutavust
seda suurem on tema tugevus. 26.Tsemendi omaduste määramine-standardkonsistents, mahu muutumise ühtlus, tugevus STANDARDKONSISTENTS- näitab vee vajadust tsemendi massist protsentides. Tavalisel portlandtsemendil on see 24-27% tsemendi massist. Määratakse Vica aparaadi nõelvajumi järgi. Mida madalam on tsemendi veevajadus, seda tihedama struktuuriga kivi saadakse. MAHU MUUTUMISE ÜHTLUS- tsement kahaneb veega segamisele järgneval üleliigse vee väljaauramisel, see mahumuutus peab olema ühtlane. Katsetatakse tsemendi silindri abil mida hoitakse 24h niiskes siis keedetakse ja paisumine mõõdetakse nn Le Chatelier seadme abil. TUGEVUS- kõige tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Määratakse vastavalt standardile EVS-NE 196-1. Tugevusklass näitab tsemendist liivast ja veest valmistatud standartse proovikehade keksmist survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Katseid tehakse kolme proovikehaga mõõtudega 40x40x160mm tsemendi ja liiva
töödeldavusega taigna saamiseks. Tavalisel portlandtsemendil on see 24...27% tsemendi massist. Standardkonsistentsi määramiseks kasutatakse Vica aparaadi nõela vajumist. Mida madalam on tsemendi veevajadus, seda tihedama struktuuriga kivi saadakse. Peensus suurendab tsemendi veevajadust. Mahu muutumise ühtlus Kõik tsemendid kahanevad veega segamisele järgneval üleliigse vee väljaauramisel. See mahumuutus peab aga olema ühtlane. Ühtluse mõõduks on paisumine. Katsetamiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast silindrid (h=3cm, ø 3cm), mida hoitakse niiskes 24 tundi, keedetakse ja mille paisumist mõõdetakse nn. Le Chatelier seadme abil. Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Määratakse vastavalt standardile EVS-EN 196-1. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud
· Tardumine-Vica seadme abil.Tehakse normal-plastsusega segu ja valatakse see seadme tüvikoonusesse.Standartset nõela lastakse vajuda segusse iga 30 sek järel.Tardumise alguseks loetakse hetke mil nõel esimest korda anuma põhja ei vaju ja lõpuks hetke mil nõel ei vaju segusse üle 0,5mm. · Mahupüsivus-Proovikeha keedetakse,aurutatakse või leotatakse vees ja nende mahumuutus ei tohi ületada lubatud piire. · Jahvatuspeenus-Sõelast ,millel on 4900 ava/cm2,peab läbi minema vähemalt 85% tsemendist.Tsemendi peensust iseloomustatakse ka tema eripinna järgi ,mis peab olema vähemalt 3000cm2/g.Eripind on 1 g tsemenditerakeste üldpind. · Mahumass-Puisteolukorras on 1200-1300kg/m3 ,tihetaks vajunult kuni 1600kg/m3.Erimass on 3,05-3,15 g/cm3.
kindla töödeldavusega taigna saamiseks. Tavalisel portlandtsemendil on see 24... 27% tsemendi massist. Standardkonsistentsi määramiseks kasutatakse Vica aparaadi nõela vajumist. Mida madalam on tsemendi veevajadus, seda tihedama struktuuriga kivi saadakse. Peensus suurendab tsemendi veevajadust. · Mahu muutumise ühtlus Kõik tsemendid kahanevad veega segamisele järgneval üleliigse vee väljaauramisel. See mahumuutus peab aga olema ühtlane. Ühtluse mõõduks on paisumine. Katsetamiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast silindrid (h=3cm, ø 3cm), mida hoitakse niiskes 24 tundi, keedetakse ja mille paisumist mõõdetakse nn. Le Chatelier seadme abil. · Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Määratakse vastavalt standardile EVS-EN 196-1. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja
Aega, mille vältel pinnas antud koormuse mõjul omandab uue, väiksema mahu, nimetatakse konsolidatsiooniajaks. Konsolideerumine võib olla kiire või aeglane. Purustatud struktuuriga pinnase kompressioonikõver on koormamise algusest peale korrapärane logaritmiline kõverjoon. Kompressiooni katse Kokkusurutavuse määramiseks kasutatakse peamiselt seadet, milles pinnase horisontaalsuunaline liikumine on välditud ja võimalik ainult osakeste vertikaalpaigutus. Seega on mahumuutus mõõdetav pinnaseproovi kõrguse muutuse kaudu. Seadet nimetatakse kompresiooniaparaadiks ehk ödomeetriks. Pinnase deformeeritavust on võimalik määrata ka kolmtelgse survega. See võimaldab hinnata mahumuutuse kõrval ka nihkedeformatsioonide osa ja modelleerib õigemini pinnase töötamist massiivis. Seade ja katsemetoodika on aga keerulisemad ning seetõttu leiab vähem kasutamist. Küll kasutatakse kolmtelgse surve seadet laialdaselt pinnase tugevusparameetrite määramisel .
pinnasele rakendatud koormuse mõjul tekkiva vajumi arvutuseks. Näiteks vundamendi koormisest tingitud lisapinged pinnases põhjustavad deformatsioone, mille summaarne mõju avaldub vundamendi vajumisena. Peamine osa vajumisest on põhjustatud pinnase mahumuutusest. Nihkedeformatsioonide osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui pinnase tugevus on ammendumas. Taolise olukorra tekkimist aga välditakse juba vundamendi konstruktsiooni ja mõõtmete valikul. Mahumuutus on pinnase puhul seotud tema poorsuse vähenemisega - tihenemisega. Pinnaseosakeste endi deformeerumine on teisejärgulise tähtsusega ja selle eraldi arvestamine ei ole oluline. Eelöeldu tõttu kasutatakse pinnase deformeeritavuse käsitlemisel sageli jäikuse asemel terminit kokkusurutavus. Vundamendi vajumise prognoosimiseks vajalik teada pinnase mahumuutuse või poorsuse sõltuvust mõjuvast pingest, see tähendab tema jäikusparameetreid ehk kokkusurutavust.
annaabi.ee 
