ning vaatlejate subjektiivsusest. Arvutusvead- ebatäpsused andmete sisestamisel. Vaatlusvigade iseloomu järgi saab vead jaotada kaheks: Juhuslik viga- iseloomustab erinevusi väärtuste vahel, mis on saadud juhusliku valimi kasutamise korral ja väärtuste vahel, kui oleks uuritud kogu üldkogumit. Süstemaatiline viga- viga, mis võib tekkida nii kõikse kui valimvaatluse korral ning selle põhjuseks on halb või puudulik andmete kogumise tehnika. Mahukeskmiste väärtus sõltub kõikide rea liikmete väärtusest ning nende väärtus reageerib igale muutusele rea mistahes liikme väärtuses. (aritmeetiline keskmine- saab kasutada vaid intervallskaala korral, võimaldab võrrelda üksikväärtuste suurusi aritmeetilise keskmisega, võimaldab arvutada teisi statistilisi nähtusi, harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine, ruutkeskmine, kronoloogiline keskmine). Asendi ehk struktuurikeskmised
liikmega ning tasandamist tegelikult ei toimugi. Kui võrduks nulliga, siis võrduksid kõik eksponentkeskmised kõige esimese eksponentkeskmise hinnatud väärtusega ning rida tasanduks horisontaalseks sirgeks. Peamised mahukeskmised on järgmised: 1) aritmeetiline keskmine ; 2) harmooniline keskmine ; 3) geomeetriline keskmine; 4) ruutkeskmine ja teised astmekeskmised; 5) kronoloogiline keskmine. Mahukeskmiste väärtus sõltub kõikide rea liikmete väärtustest ning nende väärtus reageerib igale muutusele rea mis tahes liikme väärtuses. Üldjuhul on ühe ja sama rea erinevad keskmised erinevate väärtustega, kuid väärtused (kui nad on leitavad) on alati kindlas järjestuses. Seda keskmiste omadust nimetatakse keskmiste suurusjärgnevuseks ehk majorantsuseks Aritmeetilise keskmise omadused:
Vaadata ka usaldatavuse kontrolli (kas trendijoon on statistiliselt usaldatav) µ +/- beeta 68,27% usaldatavus µ +/- 2beetat 95,45% usaldatavus µ +/- 3beetat 99,73% µ +/- 4beetat 99,99% Peamised mahukeskmised on järgmised: 1) aritmeetiline keskmine ; 2) harmooniline keskmine ; 3) geomeetriline keskmine; 4) ruutkeskmine ja teised astmekeskmised; 5) kronoloogiline keskmine. Mahukeskmiste väärtus sõltub kõikide rea liikmete väärtustest ning nende väärtus reageerib igale muutusele rea mis tahes liikme väärtuses. Üldjuhul on ühe ja sama rea erinevad keskmised erinevate väärtustega, kuid väärtused (kui nad on leitavad) on alati kindlas järjestuses. Seda keskmiste omadust nimetatakse keskmiste suurusjärgnevuseks ehk majorantsuseks Aritmeetilise keskmise omadused:
Mahukeskmised on rea liikmete individuaalväärtuste summa : a. ARTIMEETILINE KESKMINE b. HARMOONILINE c. GEOMEETRILINE d. RUUTKESKMINE e. KRONOLOOGILINE Asendkeskmised reageerivad ainult sellistele muutustele rea üksikliikmete väärtuses, millega kaasneb olulisis nihkeid ka rea struktuuris. MOOD MEDIAAN KVARTIIL, DESTSIIL JA TSENTRIIL 11. Mahukeskmiste majorantsus Samadest arvudest leitud eri keskmiste arvväärtused ei ole ühesugused. Sellises mittevõrdsuses avalduvat keskmiste omadust nim nende majorantsuseks. Näiteks Xharm <= Xgeom <= Xarit<=Xruut jne 12. Millal, millist mahukeksmist kasutada Lihtsat aritmeetlilist keskmist kasutatakse siis kui : I Tee kindlaks milline suurus on variant ja milline on keskmine. Variant on see suurus mille keskmist otsitakse. (teepikkus k, kiirus – variant).