Alates 1992. aastast seisab hoone tühjana ja laguneb. Kolhooside loomise järel hakati maapiirkondades välja kujundama keskasulaid ning nendesse rajama administratiivhooneid. Keskusehoonetes paiknes ühismajandite administratsioonile lisaks tihti veel muid funktsioonening kolhoosikorra edenedes kujunes nendest üks peamisi kolhooside arhitektuurse eneseväljenduse objekte. Võimaluseö telliti oma keskushoonele eriprojekti. Algselt oli Laeva sovhoosi keskusehoone planeeritud mahukamana, hoone tagumises osas jäi välja ehitamata katlamaja. Hoone esindab 1970. teisele poolele omast ratsionaalset nõukogude modernismi, millele on omane uusfunktsionalistlik vormikeel. Uusfunktsionalismi tulektu Eesti nõukogude perioodi maaarhitektuuris seostatakse tihti Toomas Reinu isikuga, kelle tööde hulka kuulub mitu silmapaistvat kolhoosi- ja sovhoosikekust. Laeva keskusehoone ülesehitus on kahekorruseline ja väline vorm iseloomustab jõuliselt liigendatud mahtude vaheldumist
Alates 1992. aastast seisab hoone tühjana ja laguneb. Kolhooside loomise järel hakati maapiirkondades välja kujundama keskasulaid ning nendesse rajama administratiivhooneid. Keskusehoonetes paiknes ühismajandite administratsioonile lisaks tihti veel muid funktsioonening kolhoosikorra edenedes kujunes nendest üks peamisi kolhooside arhitektuurse eneseväljenduse objekte. Võimaluseö telliti oma keskushoonele eriprojekti. Algselt oli Laeva sovhoosi keskusehoone planeeritud mahukamana, hoone tagumises osas jäi välja ehitamata katlamaja. Hoone esindab 1970. teisele poolele omast ratsionaalset nõukogude modernismi, millele on omane uusfunktsionalistlik vormikeel. Uusfunktsionalismi tulektu Eesti nõukogude perioodi maaarhitektuuris seostatakse tihti Toomas Reinu isikuga, kelle tööde hulka kuulub mitu silmapaistvat kolhoosi- ja sovhoosikekust. Laeva keskusehoone ülesehitus on kahekorruseline ja väline vorm iseloomustab jõuliselt liigendatud mahtude vaheldumist
allkirja." Neumann kirjeldas aga E. Tamme järgmiselt: ,,Iseloomult heasüdamlik, muheda olemisega, hästi seltsiv, selle kõrval aga suure töökusega orkestreerimise alal, samal ajal olles sügavate teadmistega pedagoog, oskas E. Tamm oma orkestrit siduda tugevaks tervikuks, oskas valida sobivaid kandidaate orkestrisse ja neid kiiresti välja õpetada."55 Võru linna 150. aastapäeva puhul anti välja ka Wõru Teataja tavapärasest mahukamana (12 lehekülge) ning värvilisel kujul. Eeldati, et see jääb perekondadesse aastakümneteks. Erinumber sisaldas teiste seas Võru linna sünnilugu, palju reklaami.56 Lehes on sünnipäevaõnnitlused Võru linnale nii oma maakonna kui ka naabrite omavalitsustelt, seltsidelt, ühingutelt, ärimeestelt ja ametnikelt (Lisa 3).57 Linna sünnipäeva puhul anti välja ka kaks raamatut: ,,Wõru linn 150-ne aastane" ja ,,Võru 150 aastat"
annaabi.ee 
