muutusi põranda laiuses. Samuti tuleks vältida koormuste koondumist vuugiservale. Kõige sagedamini on vuukide samm 6x6 m. Kuivõrd pärast mahukahanemist vuugid avanevad küllalt palju (12 mm), siis täidetakse vuugid mastiksiga või spetsiaalsete vuugitäitematerjaliga, mis peab olema piisavalt tugev liikluskoormuste talumiseks kui ka piisavalt elastne, võimaldamaks vuugi avanemist Kui vuugitäide paigaldatakse ühe kuu möödudes betoonivalust, tekivad mahukahanemisest tingitud vuukide täiendava laienemise tõttu tõenäoliselt probleemid juba enne aasta möödumist. Sõltuvalt täitematerjali tüübist võib pragunemine tekkida kas vuugitäites, betoonis või vuugitäite ja betooni liitekohal. Kui töövõtja siiski ootab ja täidab vuugid alles siis, kui pinda juba koormatakse, võivad vuukide servad enne täitmist mureneda liikluse tõttu betoonpinnal. Praktilist lahendust probleemile pole veel leitud
eelsoojendada armatuuri. Kuna puudub segav armatuur on vajadusel raketise lumest puhastamine oluliselt lihtsam. · Ehitusprotsessi lihtsustumine ja kiirenemine: betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist ajaline võit on märgatav.Kulutused raketisele vähenevad. · Puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. · Betooni suurem tõmbe- ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid. · Betooni mahukahanemisest tingitud pragunemisriskide vähenemine. · Suureneb betooni löögikindlus · Konstruktsiooni valamise kulutused on täpselt etteplaneeritavad. · TAB-SLABTM ja ARMIXTM Extra betooni ei ole vaja vibreerida. · Lihtne , kiire ja mugav Kokkuvõte Referaadi pikkuseks sai 9 lehekülge, materjali lisasin pilte, et oleks ettekujutus silmeees kiudbetoonist, referaadi tegemisel omandasin uusi teadmisi teemas.
eelsoojendada armatuuri. Kuna puudub segav armatuur on vajadusel raketise lumest puhastamine oluliselt lihtsam. · Ehitusprotsessi lihtsustamine ja kiirendamine: betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist. · Puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. · Betooni suurem tõmbe-, ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid. · Betooni mahukahanemisest tingitud pragunemisriskide vähenemine. · Suureneb betooni löögikindlus. · Konstruktsiooni valamise kulutused on täpselt etteplaneeritavad. · Lihtne, kiire ja mugav. Kiudude tüübid Teraskiud Teraskiudude pikkus võib olla kuni 70 mm ning saledus (pikkuse ja läbimõõdu suhe) 20 kuni 100. Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega. Freesitud kiud on ebakorrapärase kujuga. Pakendatud võivad olla kiud kas eraldi, liimitud või
Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaha platsi. Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist ning ajaline võit on märgatav. Samuti vähenevad kulutused raketisele ning puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. Betooni suurem tõmbe- ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid. Betooni mahukahanemisest tingitud pragunemisriskide vähenemine. Suureneb betooni löögikindlus. Konstruktsiooni valamise kulutused on täpselt etteplaneeritavad. Näiteks TAB-SLABTM ja ARMIXTM Extra betooni ei ole vaja vibreerida. Kasutamine Põrandad Kõige laialdasemalt leiab kiudbetoon kasutust põrandates. Tänapäeval valatakse Eestis umbes 90% põrandatest kiududega. Enamjaolt kasutatakse põrandaplaatides teraskiudusid, vajadusel kapolüpropüleenist, plastikust ning klaasist kiudusid.
jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Kuna puudub segav armatuur on vajadusel raketise lumest puhastamine oluliselt lihtsam. Ehitusprotsessi lihtsustumine ja kiirenemine: betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist ajaline võit on märgatav. Kulutused raketisele vähenevad.Puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. Betooni suurem tõmbe- ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid. Betooni mahukahanemisest tingitud pragunemisriskide vähenemine. Suureneb betooni löögikindlus. Konstruktsiooni valamise kulutused on täpselt etteplaneeritavad. Näiteks TAB-SLABTM ja ARMIXTM Extra betooni ei ole vaja vibreerida. Kiudbetoon Omadused [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/kiudbetoon.htm (12.03.2012) http://interbauen.ee/kiusbetoon-armix-betoon.html (12.03.2012) 1.2. TTK 3 T
freesitud kiudusid. Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega. Freesitud kiud on ebakorrapärase kujuga. Teraskiud võivad olla ka roostevabad. või galvaniseeritud terasest. Eestis on põhiliselt levinud külmalt tõmmatud traadist valmistatud teraskiud tõmbetugevusega kuni 1500 MPa. Teraskiudbetooni tugevusomadused sõltuvad ka kiudude doseeringust. Lisaks betooni mehaaniliste omaduste parandamisele aitavad kiud ka mahukahanemisest tekkivate mõrade vähendamist. Betooni leeliselise keskkonna tõttu puudub ka korrosioonioht. Kuna teraskiud on suhteliselt saledad, siis pole üldiselt täheldatud ka pinnalähedastel karboniseerunud kihtidel betoonikildude eraldumist. Kõrge kloriidide sisaldusega keskkondades tuleks siiski kasutada roostevabast terasest või galvaniseeritud terasest kiude (Foto 1). [1] Foto 1. Teraskiud [3] 1.2.2. Polüpropüleenkiud
Ekspluatatsiooni tingimustes on välisseinte niiskuse sisaldus ca 4% ja siseseintel 2-3% ja see püsib stabiilsena aasta ringi, mis omakorda aitab luua hoones tervisliku ja 3 meeldiva sisekliima. Konstruktsiooni piisava aurutiheduse aitab tagada seina viimistlemine seestpoolt tsementkrohvi või – pahtliga. Ruumala püsivus Kuivatuskambrist välja võttes on Fibo plokkide mahukahanemisest juba ca 70% toimunud. Edasise seismisega kahanemisprotsess küll jätkub, aga ladumiseks kasutatavatel plokkidel on oluline osa kahanemisest juba möödas. Fibo plokkide mahukahanemine on 0,15-0,3 mm/jm ja õige bi-armatuuri kasutamine aitab oluliselt vähendada mahukahanemispragude teket. Fibo plokkidest müüritise puhul arvestatakse soojuspaisumise koefitsiendiks α=8x10-6 mm/mK ehk 0,008 mm/mK. Temperatuurimuutustest tuleneva pragunemisohu vastu aitab müüritise
kandvad seinad (nii vä välimised kui siseseinad) teha õõnesplokkidest, hoone seina paksus ≥ 190 mm. Mittekandvad vaheseinad võib teha plokist paksusega 90 või 140mm (vt. ka helipidavust). Müüritist üüritist võidakse armeerida tema tugevdamise pä pärast või vä vältimaks temperatuuri- temperatuuri- ja niiskusemuutustest ja mahukahanemisest tekkivaid pragusid. 37 Tsementsegust väikeplokkidest ja –kividest seinad Konstruktiivsed nõuded: Sein tuleb laduda poolekivipikkuse ülekattega; Üksteise peal olevate plokkide põikseinad peavad müü müüris ris asetsema kohakuti. Kuna toetuspinda on vä vähe, siis peab kogu
Need toimingud kõik kokku pidurdavad ning pikendavad oluliselt ehitusprotsessi. Üheks lahenduseks siinkohal ongi segada betoonitehastes väikesed kiud betooni sisse juba selle valmistamise ajal. Sedasi saadud komposiitmaterjali nimetatakse kiudbetooniks. Kiudude lisamisega suurendatakse betooni paindetõmbetugevust ja löögikindlust ning pääsetakse vajadusest kasutada tavaarmatuuri. Väheneb ka pragude tekke võimalus, mis on tingitud betooni kivistumisel toimuvast mahukahanemisest. Kiudude kasutamine betoonis ei võimalda küll pragude teket ära hoida, kuid suur eelis on seegi, et silmaga nähtava makroprao asemel tekib mitu mikropragu, mis ei avalda mõju põranda kasutusomadustele. Võrreldes klassikalise armeeringuga annab kiudbetoon eelise ka tulekahju korral. Teatavasti hakkab betoon kuumuse mõjul lagunema. Kui tuli on jõudnud kaitsekihi hävimise tulemusel tõmbetsoonis asuvate
Hooldemeetodite abil tuleb jõuda selleni, et vee aurustumine betooni pinnalt oleks aeglane või pind pidevalt märg. Kui ilmastik on kogu hooldeperioodi vältel niiske, vihmane või udune, st selline, et vee aurustumiskiirus betooni pinnalt on väike, siis ei vajagi betoon erilist hooldust. Järelhooldusega alustatakse võimalikult kohe pärast betooni tihendamist ja viimistlemist. Kui on vaja vältida vabadel pindadel plastsest mahukahanemisest põhjustatud pragunemist, tuleb ajutuse hooldusega alustada juba enne viimistlemist.. Hooldeperioodi kestus sõltub betooni omaduste arengust pinnatsoonis. Betooni hooldeperioodi minimaalne pikkus sõltub kivistumiskiirusest, pinna temperatuurist ja ettenähtud survetugevusest hooldeperioodi lõpuks, mis on esitatud tabelis 4. Hooldeainete kasutamine töövuukidel, töödeldavatel pindadel või pindadel, mis peavad teiste materjalidega nakkuma, on
Tuleohutuse seisukohast on eelistatavam kinnitusviis liimimine, mitte keevitus. Vajadusel tuleb liimimist tugevdada mehaanilise kinnituse abil. 42 21 Katusekatte alus: betoonalus Betoonaluse võib valada kohapeal betoonist, kergbetoonist või koostada mont. elementidest. Tuleb arvestada temperatuurist, mahukahanemisest ja hoone enda deformatsioonist tingitud betoonaluse võimaliku deformatsiooniga: vuukide vahekaugus 10 - 20m). Kohapeal valatud betoonaluse puhul peab arvestama sellega kaasneva kõrge niiskusesisaldusega. Niiskuse vähendamise huvides tuleb alus teha vähese veesisaldusega betoonist ja võimalikult õhuke (mitte üle 40 mm). Keramsiidist soojustuse peal betooni kiht <40mm ja tsemendi sisaldus <250kg/m3.
kinnitust ei kasutata, kuna puitaluse deformatsioonid võivad katte rikkuda Tuleohutuse seisukohalt on eelistatavam kinnitusviis liimimine, mitte keevitus, vajadusel saab liimimist tugevdada mehaaniliste kinnitustega. Betoonaluse võib valada kohapeal betoonist, kergbetoonist või koostada monteeritavatest elementidest. 34 Tuleb arvestada temperatuurist, mahukahanemisest ja hoone enda deformatsioonist tingitud betoonaluse võimaliku deformatsiooniga: vuukide vahekaugus 10-20m Kohapeal valatud betoonaluse puhul tuleb arvestada sellega kaasneva kõrge niiskusesisaldusega. Niiskuse vähendamise huvides tuleb alus teha väikese veesisaldusega betoonist ja võimalikult õhuke kiht. Betoonaluse puhul pole soovitav kasutada katusekatte alumise kihina klaaskiu baasil
Täitebetoon tuleks tihendada f (N/mm2) 12 16 20 25 ck vibreerimisega. fcvk (N/mm2) 0,27 0,33 0,39 0,45 --------------------------------------------------------------- Kui õõnsusi täidetakse kuivseguga, tuleks sellesse lisada paisuvaid lisandeid, et vältida täitebetooni pragunemist mahukahanemisest, mida võib põhjustada vee väljaimemine müüritise poolt. Maksimaalne täitematerjali tera suurus ei tohiks olla suurem kui (0 - s) / 5 , kus (0 on väiksema õõnsuse mõõt kivis; s on armatuuri diameeter. Täitematerjali tera suurus ei tohiks olla üle 20 mm. Tavaliselt kasutatava betooni normsurvetugevus fck ja normnihketugevus f cvk, mida võib arvutustes kasutada, on toodud tabelites (isas lk.2), vastavalt betoonooi tugevusklassile. 4. MÜÜRITISE TÖÖTAMINE
0,25-kordsele avaarmatuuri pinnale. Ankurdatava jõu võib määrata 6.2.4 järgi (põikarmatuuriga elemendid), võttes vajadusel ar- vesse normaaljõu mõju, või vastavalt nihutusreeglile: al FEd = VEd + NEd , (8.3) z kus NEd on tõmbejõule lisatav või sellest lahutatav normaaljõud (näiteks toe liikumise tõ- kestatuse tõttu temperatuurimuutusest või mahukahanemisest talas tekkiv täiendav tõmme). Ankurduspikkust mõõdetuna tala ja toe kontaktjoonest ja arvutatakse jaotise 3.2 järgi. Otsesel toel võib arvesse võtta põikisurvet. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 118 a) Otsene tugi: tala toetus seinale b) Kaudne tugi: tala lõikumine teise või postile toetava talaga Joonis 8.2 - Alumise armatuuri ankurdus äärmisel toel 8.1.1
annaabi.ee 
