Kuna gradient I = a/b ja a = L tan ning b = L/cos, siis I = sin. Kinnihoidvad jõud on cb ja Ntan = HL'costan. Nihutavad jõud T = HL'sin ja W. Varutegur on siis L c + HLcos tan cos c tan F= = + HLsin + HL w sin H sin cos tan (9.22) kuna = ' + w. Võrreldes kuiva pinnasega erineb see varutegur mahukaalude suhte lisandumisega teise liikmesse. Kuna see suhe on ligikaudu 0,5, siis on tulemus juhul kui c=0, eelneva lahendusega identne. Sama ülesande saab lahendada ka vaadeldes varutegurit, kui nihketugevuse ja nihkepinge suhet lihkepinnal. Lahendus on samasugune, kui kuiva pinnase korral. Hõõrde arvestamisel tuleb kasutada nüüd ainult efektiivpinget '=-u, kus u on pooriveesurve lihkepinnal. Vastavalt joonisele 9.17 on pooriveesurve u = wHcos2. Püsivustegur on seega
tähistatakse vastava indeksiga r 0,12 , mis tähendab, et puidu mass on määratud niiskuse juures 0% ja ruumala mõõdetud proovikeha 12% niiskussisaldusel. Indeks võimaldab seega anda informatsiooni puidu tiheduse määramise kohta erinevate niiskussisalduste juures. absoluutkuiva puidu mass (g)_ = r0,15 puit niiskusega 15% (cm3) Tabelis 2 on võrreldud erinevate puiduliikide tihedusi 15% niiskussisalduse juures (r0,12). Tabel 2. Erinevate puiduliikide tiheduste skaala. Puidu mahukaalude suur erinevus tuleneb peamiselt puidu siseehituse erinevustest. Kui puidu rakud on suured ja õhukeseseinalised, on puidu kaal väike. Maailma üks kergeimaid puid on balsa (Ochroma lagopus), mille tihedus on 170 kg/m3. Üks raskeim puit on aga eebenipuu ehk mustpuu, tihedusega 900-1350 kg/m3. Ka ühe ja sama puiduliigi mahukaal võib olla erinev. Mida rohkem on puidus paksuseinalisi sügispuidurakke, seda suurema tihedusega on puit. See seletab ka
tan F = cos c = + (9.22) HL sin + HL w sin H sin cos tan kuna = ' + w. Võrreldes kuiva pinnasega erineb see varutegur mahukaalude suhte lisandumisega teise liikmesse. Kuna see suhe on ligikaudu 0,5, siis on tulemus juhul kui c=0, eelneva lahendusega identne. Sama ülesande saab lahendada ka vaadeldes varutegurit, kui nihketugevuse ja nihkepinge suhet lihkepinnal. Lahendus on samasugune, kui kuiva pinnase korral. Hõõrde arvestamisel tuleb kasutada nüüd ainult efektiivpinget '=-u, kus u on pooriveesurve lihkepinnal. Vastavalt joonisele 9.17 on pooriveesurve u = wHcos2 . Püsivustegur on seega
annaabi.ee 
