moodustab päevasest energiatarbest viisteist protsenti. Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. See on selge, et kehaline aktiivsus on vajalik keha õigeks funktsioneerimiseks. Kuidas siiski saame me öelda, et oleme kehaliselt piisavalt aktiivsed? Kõige lihtsam on vaadata elulisi, klassikalisi näitajaid: treppidest käimine hingeldamata, mahtumine eelmise suve riietesse, rahulik uni terve öö vältel. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et mitteaktiivsetel inimestel on rohkem terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel inimestel. Organismiski valitseb ju seadus- kõik mis liigub, see kasvab. Peamised terviseprobleemid, mis kaasnevad vähesest kehalisest aktiivsusest on : 1) Ülekaalulisus 2) Südamehaigused 3) Kõrge vererõhk 4) Valud liigestes 5) Stress 6) Depressioon ja ärevus
erinevates riikides. UNDP (ÜRO Arenguprogramm) on 1990. aastast seda indeksit väljastanud pea iga riigi kohta (Eesti puhul kasutati alguses näiteks NSVL andmestikku) ning peale 2010. aasta metoodika muutmist jagatakse riigid nelja erinevasse gruppi: väga kõrgelt arenenud, kõrgelt arenenud, keskmiselt arenenud ning madalalt arenenud riigid, jättes välja ainult mõned riigid. Viimaste puhul ei ole põhjuseks mitte skaalale mahtumine, vaid UNDP või Maailmapanga poolne andmete puudulikkus. Praegune Inimarengu indeksi arvutamine meetod võtab arvesse kolme aspekti: haridus, tervis, elustandard. Enne 2011. aastat oli indeksi loomisel kasutusel aga näitajate teised aspektid, mistõttu varasem pingerida võib just seepärast natuke varieeruda. Elustandardi mõõtmiseks kasutatakse kõige lihtsamat majanduslikku näitajat RKT (rahvamajanduse kogutoodang; riigis elavate inimeste kogutoodang) elaniku kohta. Tervise puhul on
(lk 38) Normaaljaotsut ei ole mõtekas kasutada hindamise lausena. Esiteks kui normaaljaotus on hindamise alusek sei peagi õpetajad tegelema kõigi inimestega, sest alati jaotuvad õpilased Gaussi kõveras. Teiseks langeb Gaussi kõvera alusel ka õpimottivatsioon. Komandaks normaaljaotuskõverast lähtumine hindamisel ei saa õpetaja tagasisidet oma õpetamis oskuse kohta. Nimelt kõver ütleb, et õpetaja suudab selgeks teha aine ainult vähestle. Neljandaks, normaaljaotusesse mahtumine võib tekitada stressi ka õpetajas. (lk 40) Madala enesehinnaguga inimestel on probleemid reaalses igapävaelus, kaasaarvatud õpimisel. Kõrge enesehinnanguga inimsed suudavad kergemini taluda ebaõnnestumisi. Kooli üks olulisim ülesanne on tõsta õpilaste enesehinnagut. Hindamine on seotud negatiivsete emotsioonidega, sest hindamisel annab hindaja enamasti sõnumi, sa ei oska või tea, sellel teel võib lämmatada lõplikult õpimotivatsiooni. (lk 41)
Esimene põhimõte on kõige tähtsam – olulisemad lood tuleb kirjutada pikemad ja paigutada leheküljel ülespoole. Serveerimisprobleemid: 1. Liiga paljude erineva suurusega pealkirjade kasutamine teeb lehekülje segaseks. Piisab leheküljel kahest-kolmest pealkirjasuurusest. Üks pealkiri leheküljel peab alati olema domineeriv. Erand on arvamusekülg, kus domineerivat pealkirja ei kasutata (seal tehakse pealkirjad ühesuurused, et rõhutada arvamuste võrdsust). 2. Pealkirjade ära mahtumine. Pealkirjad kirjutatakse alati mahtu. Vahepealkirjad ja väljavõtted (lisa sisenemis koht loosse) Vahepealkirjad Kirjutamine. Vahepealkirja sisuks on lühike lause, mis iseloomustab ümbritsevat teksti. Pakkuda lugejale sisenemiskohti teksti – äratada huvi ja anda lisainfot. Selleks tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1. Vahepealkiri peab olema iseseisev üksus, mis kirjutatakse põhitekstist eraldi ja peab olema eraldi arusaadav. 2
tähtsusega. Näiteks, kui rõivaäri rendib ruumid positiivse imagoga ja külastatavas kaubanduskeskuses või tagasihoidlikus, puuküttega majas ühel kõrvalisel tänaval, siis nii nende tegevuse eesmärgid, kliendid kui ka käibed on erinevad, seega on asukohal ettevõtte tegevusedukusele kahtlemata oma roll. Kodus asumine ning tegutsemine ei ole keelatud, kuid tasub mõelda, kas kliendid ja kaubad koju ikka ära mahuvad ning mida arvavad sellest pereliikmed. Füüsiline ja psühholoogiline mahtumine on kaks täiesti erinevat kategooriat. Millele veel mõelda? Aastaid on oluliseks peetud seda, et hea asukoha ümbruses ei ole teisi ettevõtteid. Viimastel aegadel on kestvuskaupade müümisel aga hakanud tekkima vastupidine tendents - kliendid tahavad kaupu 18 valida ja võrrelda võimalikult vähese ajakuluga ning seetõttu on eeliseks sarnaste kaupade müüjate koondumine ühte kohta
annaabi.ee 
