Kõige enam vajab organism hapniku kõrval vett. Vee roll on osaleda lahustaja ning transpordivahendina organismis. Lisas lihtsustab see veel loomal ka sööda mälumist. Kui organismis on rasv või pool valkude kogusest lammutatud, jääb organism ellu. Kui organism kaotab 1/10 oma veekogusest, tähendab see organismi surma. Loomorganismi veesisaldus veise kehas on 55-65%, vastsündinud vasika kehas 75-80% ning nuumatud looma kehas 50%. Veerikkaid söötasi nimetatakse mahlakateks söötadeks, milleks on juurviljad, silod, haljasrohud ja kartulid. Vähe vett on terades, seemnetes, heintes, põhkudes ja kalajahus. 1 kg sööda kuivaine kohta vajavad sead 7-8 liitrit, lehmad 4-6 liitrit, hobused 3-4 liitrit ning lambad 1,5-2 liitrit vett. Proteiini väärtuslikuim osa on valk. Valk on iga keharaku põhikomponent. Looma kehas eksisteerib 15-20% valku, seega umbes 500 kg eluskaaluga veise kehas on valku kokku ligikaudu 80-90 kg
katsudes tunduvad kuivadena. Vett on rohkesti: juurviljades 85...90% silos, haljasrohus, kartulis 75...85% kuivsilos 40...60% Vett on vähe: terades, seemnetes 14% heintes, põhkudes 17% loomsetes söötades 10% (kala-, liha- kondijahu, lõssipulber jt.) Veerikkaid söötasid (kartul, juurvili, haljasrohi, silo) nimetatakse ka mahlakateks söötadeks. Söötades leiduva vee arvel katavad loomad osa oma päevasest veetarbest. Söötade veesisalduse teadmine on mitmeti tähtis. Vesi ei ole loomadele energia- ja toitainete allikaks. Selletõttu tuleb veerikkaid söötasid anda suuremates kogustes, et katta loomade toitainete ja energiavajadust. Selleks, et piimalehm saaks päevas näiteks 4kg sööda kuivainet, tuleb talle sööta 5kg kuiva heina, mis sisaldab 17% vett (5X0,83=4,15kg) või 20kg
Udara ettevalmistusele, nisakannude allapanekule, järellüpsile ja nisade hooldusele kulub kokku 1,53 minutit (joonis 96). SÖÖDAD, SEEDE, SÖÖTMINE · Söötade liigitus · Üldisemalt jaotatakse söödad rühmadesse toitefaktorite kontsentratsiooni ja kiudaine sisalduse järgi. · Selle kohaselt jagunevad veiste söödad kolme põhirühma: koresöötadeks, kontsentreeritud söötadeks e kontsentraatideks e jõusöötadeks ja mahlakateks söötadeks. · Need omakorda aga juba konkreetsemalt erinevateks söödagruppideks. Lisaks neile kasutatakse söödaratsiooni koostamisel veel mitmesuguseid söödalisandeid. · Koresööt · Sööta, mis koosnevad taimede vegetatiivosadest, nimetatakse koresöödaks. · Kvaliteetse koresööda energiasisaldus kuivaines ei ületa tavaliselt 10 MJ/kg. · Koresöötadel on veise jaoks kahene funktsioon: kindlustada mäletsejatele omase seede
annaabi.ee 
