·rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattuda heitgaasi torule või mõnele teisele kõrge temperatuuriga osale ·kütusepaak peab olema valmistatud tulekindlast metallist või plastikust ·kütusepaak ei tohi lekkida ·kütusepaak ei tohi asetseda auto või haagise kabiini/kere sõitjateruumis ·täiteavast väljavoolav kütus ei tohi koguneda auto või haagise keresse/kabiini vm sarnasesse kohta, peab olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks ·kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhu tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork ·Täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis ·kütusepaak peab olema täidetav sõiduki välisküljelt ·800...1000l mahutavusega paakide korral peab autol või autorongil olema vähemalt 2kg pulber- või sellele samaväärset tulekustutit, sädet mitteandvast materjalist labidas, ämber ja matt tulekustutuseks
2) kütusepaak ei tohi lekkida, peab olema valmistaja juhendi kohane ja paigutatud valmistaja poolt ette nähtud kohta ja tema poolt ette nähtud viisil; 3) kütusepaak ei tohi asetseda auto või haagise kabiini/kere sõitjateruumis. Kabiini/kere osa, vahesein vms ei tohi olla kütusepaagi üheks osaks; 4) täiteavast väljavoolav (näiteks tankimisel jms) kütus ei tohi koguneda auto või haagise keresse/kabiini vm sarnasesse kohta, peab olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks; 5) veega täidetud paak peab taluma 3 min vältel rõhku 0,03 MPa (0,3 kgf/cm2). Pärast paagi survestamist on paagi seintes lubatud jääkdeformatsioonid; 6) kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhku tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork; 7) täiteava kork ei tohi avaneda juhuslikult. Kummulikeeratud täis paagist ei tohi kütust välja valguda kiiremini kui 30 g/min; 8) täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis
kuna tema kestvus niiskes keskkonnas ei ole pikaealine. Seda tuleb silmas pidada, kui soovitakse hoone konstruktsioonid taastada täielikult algsel kujul. Vanasti ei olnud lihtsalt paremaid (kestvamaid) materjale. Joonis 2.43 Vundamendi ja seina vahelise hüdroisolatsiooni tegemine (tõrvapapiga hüdroisolatsioon ei ole vastupidav ja sobiv lahendus tänapäeval ehitamiseks) (Veski 1948). Vihmavee ja lumesulamisvee soklilt mahavoolamiseks soovitati sokli serv vormistada tsementmördiga kaldu. Selle soovituse kohaselt jääb alumine palk osaliselt külje pealt kontakti niiske või märja tsementmördiga ja tekib mädanikseentele sobiv kasvukeskkond. 64 Parim on soovitus, et sokli viimase rea kivid raiutakse kaldu. Seda lahendust uuritud elamute juures aga ei esinenud. Uuritud hoonete vundamendid olid valdavalt kas paekividest (Põhja-Eesti) või maakividest
annaabi.ee 
