(Peavad kasutama iga kord erinevat tehnikat, samat tehnikat järjest ei tohi kasutada) NB! Kui aega jääb puudu, tee mäng nii, et alustab kaks õpilast, tuleb tagasi võtavad jälle kaks õpilast jne. 5. Viskeharjutused tunni põhiosas – õpetav tund, õpetamise osa (10min). Palli hoitakse kolme keskmise sõrmega, pöial ja väike sõrm toetavad palli külgedelt. Pall toetub keskmistele sõrmelülidele (mitte peopesale). Juurdeviiva harjutusena kasutada palli mahaviskamist (sõrmed saadavad palli). PAARIS: 1) Harjuta ülalt käe viset seina vastu. 2) Mine kolm sammu seinast kaugemale. 3) Liigu esimesse viske kohta tagasi ja viska teise käega. 4) Partner jälgib, kas sa tegid kõik olulised punktid viske ajal. Püüdmine: vaata palli, siruta pallile vastu ja tõmba pall enda juurde. 1) Viska palli paarilisele nii, et ta ei liigu püüdmisel.
3. Pallivise: 1. Millest sõltub viske resultaat biomehaanika seisukohast (väljalennu nurk, väljalennu kiirus, väljalennu kõrgus)? - Hoojooksust, viskekiirusest, nurgast (40º), õigest visketehnikast. 2. Pallihoie - Palli hoitakse kolme keskmise sõrmega, pöial ja väike sõrm toetavad palli külgedelt. Pall toetub keskmistele sõrmelülidele (mitte peopesale). Juurdeviiva harjutusena kasutada palli mahaviskamist (sõrmed saadavad palli). 3. Palliviske tehnika osade jaotus - Hoojooks, ristsamm, palli tahaviimine, äravise, pidurdus. 4. Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst palju allpool. Ristsammu lõppedes kallutab viskaja taha,
Maantee äärest või metsaraja servast puhkenud põlengu põhjuseks peetakse enamasti suitsetamist, 52 Metsamajanduse teatmik. Etverk, I. Lk 151. 53 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 103. 54 A Primer of Conservation Biology. Primack, R. B. Lk 254. 55 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus . Lk 104. 56 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 104. see tähendab kustutamata suitsuotsa või tiku mahaviskamist. Veduri rikkest räägivad piki raudteed seeriana puhkenud põlengud. Sarnased tulekahjud piki metsateid lubavad oletada, et sealt sõitis läbi korrast ära summutiga traktor või auto. Kulutulekahjudel tehakse vahet kuluheina mõjuva põhjuseta süütamise ja põllumajandusliku kulupõletamise vahel. Esimest neist käsitletakse pahatahtliku tegevuse või hooletusena, teine on tootmistegevusest põhjustatud õnnetus. Tulekahjud, mis saavad alguse heakorra parandamiseks
annaabi.ee 
