Naise unistuseks oli surra kodumaal. ,,.. Sinu põue tahan heita / ma kord viimse unele / .." Juhan oma kodumaad nii hellalt ei armastanud, kui Lydia. Mehe arvates on Eestimaa lagunenud ning korrapäratu. ,,Eile nägin ma Eestimaad! / Lagunud talumajasid! / Oh kui rammetuid rajasid! /.." Lisaks oma isamaa kritiseerimisele, Liiv ei salli ka eesti rahva loomingut. Oh sa unustud, oh sa põlatud, Oh sa meelega mahatallatud, Oh sa sapist ülekallatud, Oh sa eeslitest i i a- tud eesti kunst! Koidula seevastu kiidab eestlase töökust ning ühtekuuluvustunnet. Kirjanik väidab, et vaatamata raskustele on eestlasel alati selged sihid ning viimane suudab oma eesmärgid saavutada. Teid ma teretan, Eestimaa pojad Kellel kulmud kuumavad töös, Kellel südamed rindades soojad,
ootusärevat tulemust. Reaktsiooniaastate masendust ilmutas Suitsu värss tundlikumalt kui kellelgi teisel. Vaenulik aeg oli halastamatult laastanud vabadustahtelist noorsugu ja kodumaad. ,,Painaja" ´Uneks ka öö pole hää kodumaad siin. röövitud nooruse usk. Pimedas vangis on maa, painajast vabaks ei saa uneski hing.´ Ühiskondlikku surutist sümboliseerivad sügise- ja soomotiivid. ,,Laul Eestist" ´Õudne kui needmine ajalugu, mahatallatud jõuetu sugu, kõverad, küürakad vaevakased, juurtega, juurteta mädasoo mülkas. See on Eesti.´ Armastuslüürikas avaldub isikuline aspekt, mis on ,,Tuulemaas" üksikasjadeni konkreetne. Elamused on sõnastatud varjundiküllaselt ja kogu oma keerukuses. ,,Kohtamine" visandab Helsingi aprillipäeva muljeid ja Tähetorni mäe merelõhnalist parki, kus toimub noorte varglik kohtumine ja minek ´kevadele vastu´. ´Ei tea kas ainult ajaviiduks, ei tea, kas õnne kestvaks liiduks
vii õilsate eesmärkideni. Teine tüüp on kunstnikukalduvusega inimesed, kellel on keerukas sisemaailm, nad kiinduvad kergesti, neil on luulemeelt ja nad tunnetavad sügavalt loodust ja kunsti. Elu kui töö ja elu kui kasu kohutab neid ja tõukab eemale. Nende kaht tüüpi intelligentide kokkupõrget kujutab ta jutustus ,,Maja ärklitoas" (1896). · Tsehhov vaatles vene küla eelarvamusteta ja tähelepanelikult. Ta märkas viletsust, mahatallatud inimesi ja kohutavaid tingimus, kuid ta ütles vene talupoegade kohta ka kibedat tõtt ja loobus ka nende idealiseerimisest. · Tsehhov ei vaevunud kirjutama suurtest asjadest, tema arvates ütlesid kõige selgemini mõtte ära just pisikesed detailid, mis ta ka oma teoste sisse toppis nagu ,,Palat nr. 6" teravad naelaotsad plangus tähistasid vanglat. Nende varjus asub aga ka sisemine süzee: inimesed ajavad juttu, käivad külas, samal ajal otsustatakse nende surma üle.
võimalik, et viimne tõeline romantik siin hallis Eestimaa kliimas. Luuletaja vaimne tase oli niivõrd kõrge, et madalsus ei läinud talle üldse korda. Tihti on väidetud, et Alliksaar on luuleuuendaja ning ilmselt seda ta ka oli. Kuid sellegipoolest oli ta sügavalt vanamoeline nii omas kui ka hilisemas ajas. (Rummo, 2002) 2.5. „Alliksaar mälestustes“ Henn-Kaarel Hellati koostatud mälestusteos eluajal mahatallatud ja pärast surma taevani tõstetud Artur Alliksaarest üritab täita üht suurt tühikut meie kirjandusloos. Koguteose esimeses veerandis pandud luuletajast kõnelema tema enese kirjad, millest enamik on sündinud vangilaagris ning asumisel. Kogumiku tõeliseks väärtuseks on aga 1960. aastate atmosfääri ilmekas taasloomine. Lugejal tekib õige pea tunne, nagu istuks ta ise koos skandaalse, bravuurse ja koleerilise Arturiga vana Werneri suitsuses ja kärarikkas kohvikulauas
annaabi.ee 
