Koreaga on üks militariseeritumaid maailmas ja Hiina saadab kohe tagasi Põhja Koreasse, kui nad kätte saadakse. Lisaks on Hiina Põhja Korea suurim kaubanduspartner ja liitlane. Aga Hiina on samuti tuntud opositsiooni maha surumise poolest. Hiinas toimub samuti opositsiooni mahasurumine, aga see toimub vaiksemalt, kui Põhja Koreas. Inimesed kas pannakse koduaresti või vangi, reeglina ilma kohtuta. Puuduvad näidisprotsessid ja vägivaldsed mahasurumised. Inimesi survestatakse majanduslikult või lüüakse ajakirjanduses risti. Aga ikkagi on see riik, kus toimub suur korruptsioon ning inimesed pole vabad. Ning inimesi surutakse alla. Üks vägivaldsemaid mahasurumisi oli 1989 Tiananmeni veresaunaga, mille käigus sai surma sadu tuhandeid inimesi. Hiina valitsus ikka üritab seda maha matta ja tõega manipuleerida. Hiina on üks halvimaid riike pressivabaduse poolest, koos Põhja Korea ja Venemaaga.
Kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, Eesti sõjavägi ja kohtuasutused likvideeriti. Peale selle loodi ka uued kõrgemad riigiorganid: parlamendi asemele tuli nüüd Eesti NSV Ülemnõukogu ning valitsuse ülesandeid hakkas täitma Rahvakomissaride Nõukogu. Rahvakomissaride Nõukogul tegelik võim puudus ning nende ülesandeks oli hoopis Moskva korralduste täitmine. Käivitusid ka ulatuslikud repressioonid ehk surve avaldamised, mahasurumised ja karistamised. Kõigepealt vangistati või koguni hukati endised sõjaväe- või politsejuhid ning ka poliitilised liidrid, seejärel hakati arreteerima inimsesi kõigist seisustest. Kogu rahvas oli hirmul. Repressioonide kulminatsiooniks said massiküüditamised, mis algasid 1941. aasta 14. juunil. Küüditamiste käigus viidi Eestist vägivaldselt minema üle 10 000 inimese. Minemaviidutele ei esitatud ühtegi süüdistust ning puudusid ka kohtuotsused
Nõukogude okupatsioonireziim oli range. Kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, Eesti sõjavägi ja kohtuasutused likvideeriti. Peale selle loodi ka uued kõrgemad riigiorganid: parlamendi asemele tuli nüüd Eesti NSV Ülemnõukogu ning valitsuse ülesandeid hakkas täitma Rahvakomissaride Nõukogu. Rahvakomissaride Nõukogul tegelik võim puudus ning nende ülesandeks oli hoopis Moskva korralduste täitmine. Käivitusid ka ulatuslikud repressioonid ehk surve avaldamised, mahasurumised ja karistamised. Kõigepealt vangistati või koguni hukati endised sõjaväe- või politsejuhid ning ka poliitilised liidrid, seejärel hakati arreteerima inimsesi kõigist seisustest. Kogu rahvas oli hirmul. Repressioonide kulminatsiooniks said massiküüditamised, mis algasid 1941. aasta 14. juunil. Küüditamiste käigus viidi Eestist vägivaldselt minema üle 10 000 inimese. Minemaviidutele ei esitatud ühtegi süüdistust ning puudusid ka kohtuotsused
hukku, omaette tegevust tegi Riia õigeusu piiskop, kes võttis talupojad vastu, aitas neil koostada palvekirju saatmiseks Peterburi. Tema kaugem eesmärk oli mõjutada neid õigeusku astuma. Tema tegevus vilja ei kandnud. Toimusid ka mitmed kohalikud rahutused, suurimad Pühajärve mõisas, Pühajärve sõda. Rahutused suruti karmilt maha. Eelkõige haarasid rahutused Liivimaad, Eestimaa kubermangus ka, aga tagasihoidlikumal määral. Mahasurumised olid ajutised, tuli jäi hõõguma. Usuvahetusliikumine Senised luterlikud talupojad massiliselt vahetasid usku. Eelmänguks oli talupoegade raske olukord. 1844 oli sajandi hullemaid viljaikeldusi, millele järgnesid näljahäda, loomataudid, talv oli väga külm. 1845.aastal hakkas korduma varasem muster, levisid kuulujutud, et need talupojad, kes lähevad keisri usku, need saavad maad. Talurahva esindajad läksid Riiga asja selgitama, kubermanguvalitsus andis teada, et usku
annaabi.ee 
