Artemis nime murdelised teisendid sõnast arktos tähendab ,,karu". Dionysos: Klassikalises müüdis on ta teebalane, Semele kantud, aga hiljem pärast ema põlemist, isa Zeusi reide õmmelduna ilmale tulnud. On olemas traditsioon Dionysose saabumisest vööralt maalt, Früügiast või Lüüdiast Väike-Aasiast või põhjapoolsest Traakiast. Nendes lugudes lõppevad katsed Dinysose orgiaid tõrjuda või summutada pahatihti mõrvarliku meeletusega, mis haarab nii mahasurujaid kui bakhante. Dinysos on tuntud ka Lüüdia nime Bakchos all, luuderohuga pärjatud, türsosekandja, naiselik aistiorgiate õhutaja, kelle kultusepursked eriti naisi erutasid ja mägedesse kihutasid, elavaid ohvreid nägemuslikus raevus lõhki kiskuma, seega korrastatud patriarhaalsete kreeka kogukondade politseile probleeme tekitades. Kreeta Dionysos on minoa substraadist pärinev surev jumalus. Ta on Kreeta Zeusi noorem, uuendatud teisend ja nimi on tabav Dios-nusos tähendab ,,Zeusi laps".
Baumaniga käivat kaasas kuulsus, et tema olevat Undi tapja. Peale maailmarevolutsiooni peatamist oli aga Eestile iseseisvust määratud vähem kui 16 aastat. 17. juunil 1940 okupeeriti Eesti aga Punaarmee poolt, ning 6. augustil liideti Eesti ametlikult Nõukogude Liiduga. Loomulikult takistas see ,,kodanliku kindrali" mõrva uurimist, ning Undi mõrv on siiamaani lahendamata. Järgnenud poole sajandi pikkuse Nõukogude võimu ajal peeti mässajaid kangelasteks, kuid mahasurujaid ,,kodanlasteks", nagu kirjeldabki Hillar Palametsa (1982: 144-145) stagnatsiooniaja ajalooõpik: ,,1924. aastal muutus Eesti tööliste olukord meeleheitlikult raskeks. (...) Eesti töörahvas sai ikka selgemini aru, et üksnes nõukogude võimu taaskehtestamine võib nende rasket olukorda parandada. Rahva revolutsiooniline võitlusmeeleolu kasvas. (...) Eestimaa Kommunistliku Partei juhtimisel hakati tegema ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks, et Eestis kukutada kodanluse võim