TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
Kurjadel haldjatel oli tähtis osa laste kasvatamisel, nendega hirmutades tehti selgeks mida
tohib ja mida ei tohi teha, kuhu tohib ja kuhu ei tohi minna. Näiteks tunnevad soome-ugri rahvad
nat’i, “/.../ kes lapsi varastab, kui need lähevad omapäi suplema merre, kuid võib kiskuda neid
ära ka karvupidi.”( Masing 1998:155) Nat’e leidub ka järvedes, jões, kaevus või mujal vetes.
Nat’i välimus on hirmu äratav: “/.../ suur ja jäme, suure pääga nagu karu, suured maharipnevad
kõrvad nagu lontkõrvadega koeral, silmi ja nina pole olemas, või pole neid näha. Viimati
väidetakse, et ta olevat üldse ilma pää, silme ja kõrvadeta, kole ja jäme elukatomp nagu pakk.
Teda nähtavat musta hunniku, kala või millegi näol, olevat hobusetaoline, suure sabaga, millele
ta laskvat istuda lapsi.” (Masing 1998:155).
Venelaplastel oli veehaldjas, kellega lapsi veest kaugemale peletati. Ta napsas lapsi nii
ujumast kui ka venest