Hea kiirus ja halb aeglus.Või vastupidi?
Kuid tänapäeval kiputakse laps välja viskama koos pesuveega, sest laiskuse ja sihitu uimerdamise kõrval on
ometi olemas ka teistsugust aeglust: süvenemisaeglust, settida laskmise aeglust või näiteks kirjanduslikku
aeglust, mida on kunagi maininud hea kolleeg Jan Kaus.
Ta läks isegi nii kaugele, et nimetas tänapäeva kiirusest pakataval ajastul kirjandust ruumiks, kus kehtib
teistsugune aeg. Säärane aeg, millesse minemine eeldab meilt ümbritseva maailma rütmi maharaputamist ja
aegluse maailma sisenemist, aegluse avastamist.
Aegluse avastamine on muidugi väga hästi ja poeetiliselt valitud fraas ning Kaus osutab sellega kvalitatiivselt
teistsuguse valiku võimalikkusele. Ja see on väga hea, et ta seda teeb, sest tõesti kui kiirus on vaid miski, mis
elab meie peades, on vaid vaimne seisund, siis järelikult on ka teistsugune vaimne seisund võimalik.
Ometi võib nähtusele läheneda veelgi protestivamalt
annaabi.ee 
