ning peale sõda klassifitseeriti juute kui kodutuid, kuna neil ei olnud enam kodu, perekonda ega ka tööd kuhu naasta. Veel tänapäevalgi otsitakse taga ja karistatakse sõjakurjategijaid. Euroopa Liidu liikmesmaad on otsustanud holokausti ohvrite mälestamispäeva tähistada 27. jaanuaril. Sellel päeval, 1945. aastal, vabastati suurim surmavabrik Auschwitzis. Pildid: Holokausti ajal oli rangelt keelatud piltide tegemine, kuid paljud seda siiski tegid, eriti massilistest mahalaskmistest. Sõdurid võtsid need fotod koju kaasa ja näitasid pereliikmetele - kes õudusega, kes uhkusega. 1) Lapsed koonduslaagris 2) Juutide ühishaud- kuhu nad visati pärast gaasitamist ja mõrvamist 3) Pilt Buchenwaldi koonduslaagris olevatest juutidest 4) Pilt Auschwitzi gaasikambrist- juudid viidi gaasikambrist. Juudid viidi sinna teadmisega, et nad saavad ennast puhtaks pesta, kuid tegelikult läksid nad otse surma.
evangeelses kirikus enam kohta ega õigusi. Kuigi üksikud kristlased aitasid juute, ei aidanud kirik neid ametlikult. II maailmasõda Inimesed trotsisid küll natsiliikumise õitseaja õudusi, kuid paljud hülgasid nad, kui neil kõige enam abi vaja oli. Sajanditepikkune antisemitism nõudis oma osa eri maades. Sõjakuritegude protsessi ajal 1958. aastal küsiti endise Leedu ministri käest, miks ta vaikis hoolimata kohutavatest mahalaskmistest, mille pealtnägijaks ta oli. Ta vastas, et tema uskumust mööda täitus sellega juutide jaoks pühakirjas sisalduv salm: "Tema veri tulgu meie ja meie laste peale." Kohutav, et seda Piibli kirjakohta kasutati niisuguste kalkide tegude õigustamiseks ja et seda väljendasid ka teiste maade kristlased. Kui paavsti suursaadikul paluti sekkuda juutide küüditamisse Slovakkiast Auschwitzi ja hoolida juudi laste süütust verest, vastas viimane: "Mitte kuskil maailmas ei ole
annaabi.ee 
