Pildi keskosas toimub sõjategevus ja jõhkrad tapmised. Fookuse taha jäävad ahastusest karjuvad linnakodanikud Pildi alumises osas on kujutatud langenuid ning tolmust maapinda, mille peal verised võitlused aset leidsid Pildi lugu 1808. a märtsis tungisid Napoleoni väed Põhja- Hispaaniasse . Puhkes rahvasõda ühtaegu nii Prantsuse okupantide kui iganenud feodalismi vastu. Goya nägi oma silmaga tänavavõitlusi Madridis ning neile järgnenud mahalaskmisi ja sai neist inspiratsiooni maalimiseks. Põhjus Minu arvates maalis Goya selle pildi selleks, et mälestada kõiki neis võitlustes langenuid. Usun ka, et ta tahtis näidata, kui julm võib üks rahvarahutus olla. Ehk tahtis ta järeltulevaid põlvi selle eest hoiatada ning suunata neid targemalt tegutsema. "ülestõusnute mahalaskmine 3. mail 1808" Põhjus Kui "2.mai 1808 Madridis" oli maal mässust Napoleoni vägede vastu, siis "Ülestõusnute mahalaskmine 3
võimu ülistavad propagandaplakatid. d)kehtestati ülirange tsensuur. e)Algas kultuuriväärtuste hävitamine:purustati mälestussambad, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus. 10. Repressioonid 1940.-1941.a. Aastatel 1940 1941 mõisteti Eestis tegutsenud eritribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas. Nii näiteks Tallinnas 23. juunil 1941 toimus seeria mahalaskmisi järgmiselt. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa üldvanglast nr 1 (nn Patarei vangla) Pagari tänava sisevanglasse. Vangid võttis vastu sisevangla ülem ja komandant valvemeeskonnaga
võimaluse kalapüüki harrastada. Inimesed arendasid kalapüügi riistu ja igasugu muid asju, kuid Siberis polnud veekogudes kaladerikkus just kõige parem. Martin Raudsepp Hukkamised 7 1940.-1941. aastal mõisteti Eestis tegutsenud eritribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas. Näiteks:Surmamõistetute hukkamine Tallinnas 23. juunil 1941. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa üldvanglast nr 1, Pagari tänava sisevanglasse. Vangid võttis vastu sisevangla ülem ja komandant valvemeeskonnaga. Surmaotsuse täideviimise juures olid ENSV RJRK 1. 2. ja 3. osakonna ülemad
Siin viibisid vangid, kes oli mõistetus süüdi nälgimise teel või kes üritasid põgeneda. "Post" "Post" oli üks piinavamaid karistusmeetodeid. Karistusi viidi täide tavaliselt kas 11 osakonnas või selle hoovis. Ohvri käed seoti tihedalt seljataha ja ta riputati posti otsa nii, et ta jalad maapinda ei puudutanud. Karistust viidi täide mitu tundi ja tund aega järjest. Vangid kaotasid tihti valust teadvuse. Hukkamised Mahalaskmine Auschwitzi algus aastatel viidi mahalaskmisi läbi laagri läheduses, kruusa aukudes. Alates 1941 aasta sügisest kuni 1943 aasta sügiseni viidi enamus hukkamisi läbi 11 osakonna hoovis. Hukkamine toimus spetsiaalselt ehitatud " Surma seina" ees. Süüdimõistetud pidid ennem hukkamist alasti võtma. Kui naisi viidi hukkamisele, siis nad reeglina hukati ennem mehi. Süüdimõistetud viidi "Surma seina" juurde paari kaupa. SS-laste timukas tappis süüdimõistetud lasuga kuklasse. Hukkamist viidi läbi spetsiaalse väikese
Esimesed Pärnu juudid hukati juba 13. juulil 1941 viis päeva pärast sakslaste tulekut. 10. septembriks oli 46 juudi mehest tapetud 44. Naised lasti maha Rae metsas 2. novembril, kõik lapsed hukati samal ajal sünagoogis. Ligi tuhandest Eestisse jäänud juudist pääses vähem kui tosin inimest. "Hukkamisi korraldas Eesti Poliitiline Politsei," on ajaloolase Meelis Maripuu seisukoht. Maripuu osales Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni töös. "Juutide mahalaskmisi Pärnus teostasid poliitilise politsei eestlastest töötajad ja Omakaitse liikmed. Oli moodustatud 30meheline erikomando kapten Villem Raidi ja Arkadi Valdini juhtimisel, kes pidi poliitilise politsei määratud surmanuhtlused täide viima. Seitset selle komando liiget on karistatud surmanuhtlusega," teeb Maripuu kokkuvõtte. Päris esimene hukkamisteade pärineb aga 26. juunist. 11. septembril 1941, andis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Eestis korralduse, millega keelati
Järelümberasumisel 1941. a kevadel lahkusid Gerretsi vanemad ning õde ja vend oma perekondadega baltisakslastena Saksamaale. 1941. a oktoobris pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt astus Omakaitse teenistusse. Laagiga tundsid teineteist sõjaväeteenistuse ajast. Alates augustist 1942 teenis Gerrets Jägala laagri komandandi adjutandina. Pärast Eesti okupeerimist NLi poolt 1944. a jäi Eestisse. 1961 arreteeriti, mõisteti süüdi ja lasti maha. 34 andmetel viis mahalaskmisi läbi rühm eestlasi Julgeolekupolitsei ja SD erikompaniist, komandant Laak isiklikult ja võimalik, et ka osa laagri valvemeeskonna liikmeid. Laagrisse viidutele kinnitati aga nende kohta, et vanemad inimesed ja lapsed viidi talve tuleku eel paremasse laagrisse. Jägala laagris olevad kinnipeetavad pandi tegelema põhiliselt saabunuilt ära võetud pagasi sorteerimisega. Järgnevate kuude jooksul saadeti kinnipeetavaid väikeste gruppidena tööle
tagasi valgekaartlikku hüdra jne. Kõigisse väeosadesse saadeti pol kihutajad ja tšekistid, rakendati ulatuslikke repressioone. Rakendati ka detsimeerimist- väeosad, kes olid taganenud ja polnud käsku täitnud, rivistati üles ja iga kümnes mees lasti kohapeal teiste hirmutamiseks maha. Trotski ei käitunud lihtsate punaväelaste suhtes nii, vaid ka tšekistide ja poliitkomissaride suhtes. Massilisi mahalaskmisi viidi läbi ka poliitkomissaride ja tšekistide hulgas. Kõik rakendatud abinõud- propaganda, sõjaväelise org loomine, laiaulatuslikud repressioonid, hakkasid andma tulemusi. Juulis 1918 pani punane rahvarinne idarindel valgete edenemise seisma. Seejärel läks koguni pealetungile, 1918 talveks tõrjus valged väed tagasi Uurali mäestikku. Esimesed idarinnet puudutanud edusammud ei tähendanud enamlaste lõplikku edu ega valgete lüüasaamist
annaabi.ee 
