Tallinna linnavalitsuse tegevuse põhijooned viimasel veerandsajangul
Nimelt peab olema kindel kava. Peaks suurendama linna kaubanduslikkude
ettevõtete arvu. Taotleda tulusid linna maa hinna tõsust. Need sihtjooned tuli
kõrvale jätta.
Tallinnas hakkas teravnema korterikriis ning linnaomavalitsuse tähtsaimaks
ülesandeks muutus ehitustegevuse elustamine ja toetamine.
1917 aastal valitud volikogus oli 14 rühmitust ja parteid. Suuremat osa
moodustasid enamlased ning mõõdukate ülesandeks oli paralüseerida anarhistlik-
kommunistliku enamuse mahakiskuvat tegevust. Linnavalitsuse töö oli katkestatud
ka saksa okupatsiooni ajal. Okupatsioonivõimude lahkumisega ja Eesti
iseseisvuspäevil, vabadussõja ajal ja ka järgnevatel aastatel kuni eesti rahakursi
stabiliseerimiseni, linnaomavalitsusel tuli töötada rasketel majanduselistel
tingimustel, olgugi, et tegevuse seaduseline alus muutus uue linnamaksu-
seadusega, mida võeti vastu 1927 aastal. Sellega laiendati linnade õigusi