Enn vetemaa
iroonilist suhtumist argiteadvuse poolt heaks ja ilusaks peetusse. «Kalevipoja mälestused» on üldiselt kantud
tavapärase jõukangelase müüdi pilamise vaimust ning ka «Reekviemi» lõpp kummutab käibekujutlusi
kangelaslikkusest. Romantilised paisutused emmakumma, kas pahelisuse või kangelaslikkust suunas ei ole
Vetemaa väikeste romaanide maailmale tüüpilised.
Mõneti erandlik on selles mõttes Kalevipojaromaan. Vetemaa skeptilise, väärtusi ja positiivsust
mittepakkuva, pigem mahakiskuva maailma taustal tõuseb just Kalevipojaromaan esile oma positiivse
programmi poolest. Kui «Pillimehes» viis sügav hingeline kriis tegelase moraalselt alla, siis «Kalevipoja
mälestustes» toob autor nimitegelase kriisiseisundist välja kui just mitte otse ümbersünnile, siis murrangule,
positiivse lahenduse suunas küll. See on eetilise isiksuse kujunemise lugu murdeeast täisküpsuseni.