Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil
flora kooslus on suuresti muutunud.
Keila - Joa raketibaas
Raketibaas, mis asus 432 hektari suurusel maa-alal ning rajati 1946. aastal, anti pärast
Nõukogude okupatsiooni lõppu Eesti valitsusele üle suure keskkonnasaastega. Kuna baas asus
alvaril pääses saaste hõlpsalt põhjavette ja sealt edasi merre. " Tehtud hindamistöödega
tuvastati 305 reostuskollet: jäätmehunnikud, prügimäed, kemikaalid, naftasaadused,
purustatud seadmed, vanametall ja mahakallatud raketikütus. Üksnes juunis 1993 oli maha
kallatud kuni 4 t raketikütust, kuid seda oli pinnases ja põhjavees hinnanguliselt 10-15 tonni. "
Taasiseseisvunud Eesti suutis raketibaasi ning põhjavee suuremas jaos puhastada, kuid 90.
aastatel kujunes sellest ümberkaudsete suvilate prügila.[4]
Pakri poolsaar
Pakri poolsaarel soodustab reostumist õhuke pinnakate. Nõukogude ajal asus seal kaks
sõjaväebaasi (Leetse I & II) Lõuna- ja Põhjasadam, torpeedobaas, Laoküla miiniladu,
annaabi.ee 
