vahetus riided terav taskunuga tikud veepudel taskulamp toit ( magus toit: kommid, sokolaad jne) soovitusel ka päikese prillid (sõltub ilmast) vett pidavad jaladsid pearätt või müts vile mobiiltelefon ( veekindlas keskonnas, kile sees) Meeskonna varustus: Kaart ja kompass esmaabi komplekt Matkamise lõpp: Autasustada noori diplomiga või mingisuguse meenega. Tänada abilisi, ( kasvatajad / juhendajad, kokkasid jne). Mahaistumine ( juhendajad analüüsivad matkamise positiivsetest ja negatiivsetest külgedest, mida võiks järgmine kord paremini teha jne ). Ajakava: 11.0011.30 Kogunemine. Rivistus. 11.3012.00 Peajuhendaja jutustab matkast 12.00 Valjumine 13.0013.20 Esimene peatus 15.0015.30 Lõuna 15.40 Matkamine jätkub 16.4017.00 Teine peatus 18.00 Tagasitulek 18.1018.45 Autasustamine. Tänu avaldamine. Matka analüüsimine. 18.45... Õhtulõke Esimene peatus
kiikuma. Kui taevas on selge, saavat seda oma silmagagi näha. Vändras viidi munadepühade ajal muna ristteele, et haigusi ära hoida. Tänaseni on populaarne munade värvimine, koksimine, kinkimine või vahetamine. · Jüripäev (23.04.) on põllumehe tähtpäev. Algasid välised tööd, mis kestsid mihklipäevani. Rahvapärimustes on suur vahe, mis toimus enne ja pärast jüripäeva. Enne jüripäeva suplemine pidi tagama hea tervise, seevastu mahaistumine oli ohtlik. Kindlasti tehti jürituld, kari aeti läbi jüritule suitsu. See puhastas ja kaitses karja. Enne jüripäeva ei tohtinud tuld teha. Väga tähtsad olid ilmavaatlused. Kui jüripäev oli päikesepaisteline, lootis vanarahvas ilusat suve ja head rukkisaaki. Kui aga sadas, oli karta ikaldust. Kui enne jüripäeva müristas, tuli külm kevad, hilisem müristamne tõi sooja kevade. Jälgiti ka vikerkaart, hallasid, lund, jääd, tähti, pilvisust, meretõusu, tuule suunda.
annaabi.ee 
