Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia
Õunapuu "Põltsamaa taliõun" Mahedalt hapukasmagus Valmib okt. nov. Säilib veeb. Külmakindel Haiguste suhtes vastupidav Eesti õun Õunapuu "Suislepp" Maitselt magushapu Valmib aug. okt. Külmakindel Haiguste suhtes vastupidav Eesti päritolu Pirnipuu "Pepi" Magus, ilma kivisrakkuteta Valmib sep. Säilib nov. Küllaltki haiguskindel Eestit pärit Maguskirsipuu "Meelika" Mahlane, hapukasmagus Valmib juuli keskel On talve ja haiguskindel Eesti päritolu Astelpaju "Trofimovskaja" Hapu, sobib hästi külmutamiseks Valmib sep algul Talvekindel Päritolu Venemaa Mustsõstar"Karri" Viljaliha magushapu. Sobib nii dessert kui ka tööstusmarjaks Vastupidav pahklestale ja karusmarjajahukastele. Hea talvekindluse ja saagikusega
16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris
16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris
20 21. Potentilla fruticosa Harilik põõsasmaran 21 22. Prunus cerasifera var. Divaricata Haraline ploomipuu 22 23. Prunus domestica Harilik ploomipuu 23 24. Prunus cerasus Hapu e. Harilikkirsipuu 24 25. Prunus avium Maguskirsipuu e. Murel 25 26. Prunus padus (Padus avium) Harilik toomingas 26 27. Robinia pseudoacacia Harilik robiinia (valge akaatsia) 27 28. Caragana arborescens Suur läätspuu 28 29. Caracana frutex Väike läätspuu 29 30
Pirni- ja kirsipuid on vähem ja kahe viimatinimetatu puhul saab tööstuslikust tootmisest vaevalt rääkida. Eripuu-viljakultuurina on viimasel ajal hakanud populaarsust võitma ka meie kliimas kasvatamiseks sobivad viinamarjasordid, kuid need jäävad ilmselt veel pikemaks ajaks üksnes hobiaednike kultuuriks. Suuremad tootjad. AS Rõngu Aed · Tootmispind: 290 ha · Kasvatatavad kultuurid: õun, ploom, punane sõstar, must sõstar Istikukasvatus: õunapuu, ploomipuu, maguskirsipuu, hapukirsipuu, punane sõstar, must sõstar TÜ Vasula Aed. Ühistu asutati 1. septembril 1992. Aedade pindala on 160 ha. Õunasordid: `Sügisjoonik', `Valge klaarõun', `Suislepp', `Liivi Kuldrenett', `Krameri Tuviõun', `Sidrunkollane Taliõun', `Põltsamaa Taliõun', `Karksi Renett', `Antonovka', `Talvenauding', `Tartu roosõun', AS Grüne Fee tegevusalaks on aastaringne kurgi, salatite ja maitserohelise kasvatus katmikalal.
Tipp terav/tömp. Alt karvane, eriti roodude lähedalt. Leherotsudel 1-2 nääret. 22) Prunus cerasifera var. Divaricata haraline ploomipuu Lehed elliptilised/munajad. Serv peensaagjas. Tipp terav. Leheroots lühike ja paljas. Värsked lehed kergelt läikivad. 23) Prunus cerasus harilik kirsipuu Lehed elliptilised/äraspidimunjad. Tipp teravnev. Serv täkilisaagjas. Lehed paksud, nahksed. Alumisel äärel näärmetäpid. 24) Prunus avium maguskirsipuu Lehed suured, munajad/elliptilised/äraspidised. Serv saagjas/kahelisaagjas (näärmeline). Hallikarvaline. Lühikesel leherootsul 1-2 nääret. Sügisel kahvatu-kollased. 25) Prunus padus harilik toomingas Lehed elliptilised. Serv teravsaagjas. Tipp teravnenud. Leheroots värvinud violetseks. All rootsu küljel näärmed. 26) Caragana arborescens suur läätspuu Lehed õrnad ja paarissulgjad (8-12). Alt nõrgalt karvane. Seemned kaunades.
Roosiõelised 2. 3. Mets pirnipuu 1. roosiõelised 2. viljad väiksed ja kehva maitsega 3. Ussuuri pirnipuu 1. roosiõelised 2. väiksed ,ümarad ning kehva maitsega vili Luuviljalised Aed ploomipuu 1. roosõeliste sugukonda 2. varieerub rohelisest ja kollasest kuni mustjaassiniseni 3. 4. Eip 5. Poogitakse 6. Kreegipuu 1. Roosiõeliste sugukonda 2. Alota 1. Roosiõeliste sugukonda 2. Laukapuu 1. Roosiõeliste sugukonda Maguskirsipuu 1. Roosõeliste sugukonda 2. Hele kuni tumepunane 3. 4. Ja ( eestis ei kasva looduslikult) 5. pookimine 6. Hapukirsipuu 1. Roosõeliste sugukonda 2. Hele kuni tumepunane, keskmine 3. 4. 5. pookimine 6. Lõhnavkirsipuu Astelpaju Kuulub hõbepuuliste sugukonda. Looduslikult kasvab Hiinas ja Siberis. Esinevad isas- ja emastaimed mida saab eristada alles viljakandeeas pungade järgi. Mullastiku suhtes leplik, ei
- peensaagja servaga, pealt tumeroheline, pealt läikiv - pearood haraline (piklikud kergelt äraspidised lehed, võivad olla väikesed hõlmad) * Prunus cerasus hapu- ehk harilik kirsipuu - leht varieeruv: elliptiline või äraspidi munajas - laikiilja alusega, lühidalt teravneva tipuga - näärmeliselt täkilissaagja servaga - näärmed lehe laba alusel (tibatilluke nääre!) - lehed nahksed ja paksud. * Prunus avium maguskirsipuu - lehed üsnagi suured, lehe laba üsna pikk - leht võib olla: munajas, elliptiline, ärajas - näärmetäpp - lehe rootsul on 1-2 pikliku nääret (väga piklik, otsast suht järsku teravnev, väga saagjas, siserood väga tuhm) * Prunus padus - harilik toomingas - lehed elliptilised ümardunud või nõrgalt südajad - servast peensaagjad - lehe rootsul kaks nääret (siseroots pealt mitte midagi ütlev, tumeroheline, kiiljas, otsast teravnev)
leht paljas , alt pehme karvaga, lehe rootsul on näärmed) Prunus cerasifera var divaricata haraline ploomipuu e alõtsa (vili ümmargune või kergelt piklik, terava tipuga , peensaagja servaga, kiiljas alus, alt heledam roheline) Prunus cerasus hapu e harilik kirsipuu (lehed on eliptilise ja vahel ka äraspidi munajad, terava tipuga , täkilis-saagja servaga, lehe alusel 1-2 nääret) Prunus avium maguskirsipuu (lehed on suured, munaja-eliptilise või äraspidise kujuga , saagja servaga, alt hõredalt karvased lehed, lehe rootsul on 1-2 suuremat nääret) Prunus padus harilik toomingas (lehed on eliptilise kujuga , nõrgalt südaja alusega , peensaagja servaga, lehe roots on tavaliselt violettne) Liblikõielised Leguminosae (Fabaceae) Kuni 500 liiki, valgusnõudlikud, kiire kasvulised, paljunevad kiirelt, viljaks kaun, kahepoolmega , erineva kujuga seemned.
4...6(10) cm pikad ja 2...6 cm laiad. Lehe allküljel on pearood karvane. Leheroots on 0,5...2,5 cm pikk ning tavaliselt paljas. Prunus cerasus – harilik kirsipuu e. hapukirsipuu Lehed on elliptilised või äraspidimunajad, lühidalt teravneva tipuga, laikiilja alusega, täkilissaagja servaga, 5...8 cm pikad ja 3...5 cm laiad. Lehelaba alusel on 1...2(4) nääret. Leheroots on 1...2 cm pikk. Prunus avium – maguskirsipuu Lehed on munajad, elliptilised või äraspidised, näärmeliselt saagjad või kahelisaagjad, alt hõredalt karvased, puhkedes punakad, 6...15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad. Leheroots on 2...5 cm pikk, vähemalt 2 suure näärmega lehelaba lähedal. Prunus padus – harilik toomingas Lehed elliptilised, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, peensaagja servaga, 4...10 cm pikad ja 2...6 cm laiad. Leheroots on lilla, lehelaba lähedal on sellel 2 tumepruuni nääret.
täielikult kõrvaldada. Lõikekoht tuleb katta aiavaha või õlivärviga (Sarapuu, 1983). Prunus Kirsipuu Kirsipuu lõikamine Lõikamise eesmärgiks on soodustada õiepungade tekkimist ning kaitsta viljaoksi kiire vananemise vastu. (Kiislar 1969) Oma uurimuses väidavad Niiberg ja Jänes (2001), et oksad tuleb tagasi lõigata istutamise ajal. Juurestiku järgi saab otsustada, kui palju põhioksi kärpima peab. Tüve osa jäetakse (nt hapu- ja maguskirsipuu puhul) 40-50 cm kõrguseks. Ühtki oksa ei tohiks istutamise ajal täiesti ära lõigata, sest juurdumata istikutel paranevad haavad halvasti. Samuti toovad Niiberg ja Jänes (2001) välja selle, et võralõikus on üks tähtsamaid viljapuude arenemist mõjutavaid võtteid, mille abil kujundatakse puukoolis istikutele esialgne võra. Lõikus soodustab toitainete juurdevoolu võrasse, võraokste kasvu ja viljaokste arenemist. Tihe võra on puudulikult valgustatud ning seega
kobarais ja avanevad koos lehtedega aprilli lõpul või mai algul. Läikivad punakaslillad viljad on väikesed ja mõru või magusa maitsega. Metskirsipuu on enamiku maguskirsi kultuursortide esivanem (Hageneder 2006). Roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluvad magus kirsipuu ja hapu kirsipuu on erinevad liigid, kuid mitmed riigid käsitlevad nende vilju statistikas koos lihtsalt kirssidena. Ka on aretatud nende kahe liigi vahelisi hübriidseid sorte. (Kask 2007) Maguskirsipuu ja hapukirsipuu erinevad puu suuruse, külma- ja haiguskindluse poolest. Õiealgmed pungades on varakevadiste külmade suhtes tundlikud. (Kask, Kivistik 2005) Magus kirsipuu (Prunus avium, sün. Cerasus avium) kasvab looduslikult suurel osal Mandri-Euroopa territooriumil, Väike-Aasias ja Kesk-Aasias. Ta kultuuristati kas Kesk- Aasias või 300. a paiku enne Kristust Kreekas. Rooma riigi ajal hakati teda kasvatama Euroopas laialdasemalt
annaabi.ee 
