laotud kohapeal väljatahutud maakividest.Vaid kirikutorn on ehitatud puidust.Uus kirik pühitseti 1012.a. Saarel asub kuulsa inseneri G.Eiffeli kavandatud tuletorn.See valmistati Prantsusmaal ja püstitati vana puust ehitise asemele 1877a. Saare maakonna ainsas linnas,Kuressaares(1917.aastani Arensburg),on olulisim turimsimagnet 13.sajandist pärinev piiskopilinnus mille sarnast teist pople säilinud terves Baltikumis.Kuressaare sai linnaõigused 1563.a.Taani kuninga vennalt,hertsog Magnuselt. Vanim linna tuumik asus praegusest keskusest linnuse suunas,nüüdseks asukohaks on kesklinn 17.sajandi esimesest poolest.Haruldane vaatamisväärsus on Kuressaare vanalinn,mida on pidevalt restaureeritud.Vanalinna tänavastik ja kolmnurksed väljakud kujunesid välja 17.saj.lõpul. 8 Saaremaa nn.klassitsismile omaste hoonete rohkuse tõttu võeti Kuressaare vanalinn 1973.a.riikliku kaitse alla,tänapäeval on see Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala.Vanalinnas
laotud kohapeal väljatahutud maakividest.Vaid kirikutorn on ehitatud puidust.Uus kirik pühitseti 1012.a. Saarel asub kuulsa inseneri G.Eiffeli kavandatud tuletorn.See valmistati Prantsusmaal ja püstitati vana puust ehitise asemele 1877a. Saare maakonna ainsas linnas,Kuressaares(1917.aastani Arensburg),on olulisim turimsimagnet 13.sajandist pärinev piiskopilinnus mille sarnast teist pople säilinud terves Baltikumis.Kuressaare sai linnaõigused 1563.a.Taani kuninga vennalt,hertsog Magnuselt. Vanim linna tuumik asus praegusest keskusest linnuse suunas,nüüdseks asukohaks on kesklinn 17.sajandi esimesest poolest.Haruldane vaatamisväärsus on Kuressaare vanalinn,mida on pidevalt restaureeritud.Vanalinna tänavastik ja kolmnurksed väljakud kujunesid välja 17.saj.lõpul. 8 Saaremaa nn.klassitsismile omaste hoonete rohkuse tõttu võeti Kuressaare vanalinn 1973.a.riikliku kaitse alla,tänapäeval on see Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala.Vanalinnas
Õhutas mässu Rootsi riigivõimu vastu. Põgenes surmamõistmise eest välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi riigi vastu. 9. Eesti linnade areng Rootsi ajal. Osata kanda linnu kaardile. Meelde tuletada saksa-keelsed nimed. 16. saj. tekkinud uued linnad, dateering ja rajaja. 16.saj lõpus oli Eestis 10 linna (vaata õp lk 98). Linnade hulgast langes 1599.a välja vana Pärnu, juurde tuli Kuressaare (Arensburg, linnaõigus hertsog Magnuselt, 1563) ja Valga (Walk, linnaõigus Stefan Batory'lt, 1584). Enne Liivi soda olid kõik Eesti linnad asunud Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel ning osalesid aktiivselt väliskaubanduses. Sel ajal kulges transit Narva ja Soome lahe kaudu ning Peipsi järve kaudu. Rootsi võimu ajal säilitasid täielikud linnaõigused ainult Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu. Narva linn elas üle erilise õitsengu, sest Rootsi võimud kavatsesid temast teha riigi teise pealinna
maakonnakeskused linnaöigused koos ametlike linnavappidega, 2 uut linna. Eestimaakubermangus oli Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnu ja Tartu maakond ning Saarema ja hiljem 8. Saksapärased linnanimed Liivi söja alguseks: Tallinn Reval, Tartu Dorpat, Viljandi Fellinn, Vana-Pärnu Alt-Pernau, Uus-Pärnu Neu-Pernau, Haapsalu Hapsal, Paide Weißenstein, Rakvere- Wesenberg, Narva Narwa. +1563.hertsog Magnuselt Kuressaare Arensburg, 1584.S.Batorylt Valga Walk, -kadus 1599 Vana-Pärnu (ja 17.saj kaotasid oma igused Viljandi, Paide, rakvere, Valga ja liideti ümbruskonna möisatega)+ 1783. Paldiski Rogerwieck ja Võru (Katariina II?) (kokku 12 linna) 9. Isikud George Brown iiri päritolu Riia kindralkuberner, kes tegi Browni positiivsed määrused a 1765. Forselius rajas 1684.a Tartu lähedale öpetajate seminari, Stahl koostas 1637.a I eesti
Pearaharahutused Pearahamaksu kehtestamine tekitas talurahva hulgas arusaamatusi. Enamus talupoegi sai aru, et kui nad seda pearahamaksu maksavad, et siis on nad mõisnike teotööst vabad. Talupojad ei läinud enam teotööle ja kindralkuberner sai teateid mässu puhkemisest. Selleks saadeti talupoegade korralekutsumiseks sõjaväeosad. Sellega aga puheksid kähmlused Vene soldatite ja talupoegade vahel. Linnad, kaubandus ja tööndus Linnaõiguse said : · 1563. a. hertsog Magnuselt Kuressaare, Paldiski, Võru · 1584. a. Stefan Botorylt Valga · 1783. a. Paldiski, Võru. · Linnaõiguse kaotas 1599. a. Vana Pärnu · 17. saj kaotas linnaõiguse sõjas purustatud ja tühjaks jäänud linnad Viljandi, Paide, Rakvere, Valga. Muutused linnade õiguslikus sisundis: · Viljandi kodanikke sunniti mõisasse teotööle · Asehalduskorra kehtestamine · Omavalitsus jäi püsima
Terve talve möllas piiratud linnas katk. Märtsis levis see piirajate hulka. Pärast ligi 7-kuulist piiramist pani Magnuse vägi 1571. aasta märtsi keskel oma laagri põlema. Vene armee lahkus Eestist, Magnus suundus oma teenistuses olevate sakslastega aga "pealinna" Põltsa- maale, kartes Ivan Julma viha piiramise ebaõnnestumise pärast. Linnadest kuulusid nüüd Tallinn ja Paide rootslastele, Pärnu poolakatele, Magnuselt 1563. aastallinnaõiguse saanud Kuressaare koos Saaremaaga Taanile. Ülejäänud linnad koos suurema osa Eesti alaga oli venelaste võimu all. Vene vägede suur edu. Seni oli suurem osa kasulikumat peremeest otsivatest seiklejatest-mõisameestest püsinud Magnuse kaaskonnas. Kuid 1571. aasta lõpul ründasid mitu nende ratsasalka venelaste valduses olevat Tartut. Katse ebaõnnestus ning reeturite juhid andsid end Poola kuninga teenistusse. Magnus kartis väga, et tema meeste
TALURAHVA OLUKORD 18.SAJANDI LÕPUL Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka jubavabade inimestena. LINNAD,KAUBANDUS JA TÖÖNDUS: LINNAD VARAUUSAEGSES EESTIS Liivi sõja alguseks oli Eestis üheksa linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus- Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva. Neile lisandus veel hertsog Magnuselt linnaõiguse saanud Kuressaare ning Stefan Batorylt linnaõigused saanud Valga. Vana- Pärnu, mis Liivi sõjas täielikult purustati, kaotas oma linnaõigused. Seega 16.saj lõpuks oli Eestis kümme linnaõigusega linna. 17.saj kaotasid mitmed sõjas purustatud linnad oma õigused. Senisele kümnele linnale lisandus veel kaks: Paldiski ja Võru. Nüüd oli Eestis 12 linna. Vene aja lõpuni püsis arv sama. Eesti ala suurimaks linnaks oli nii Vene kui ka Rootsi ajal Tallinn. KAUGKAUBANDUS
alla. Liivimaa kuningriik lakkas olemast. Tagajärjed: · Suur osa rahvastikust hukkus. · Pikalt kestnud lakkamatu tapmine, röövimine ja katkuepideemiad kalestasid inimesi ningmuutsid kombed metsikuks. · Linnad ja kaubandus käisid alla. Uusaeg (1558- 1918): Kolme kuninga aeg (1583- 1629/1645) · Vana-Pärnu kasvas kokku Uus-Pärnuga ja kadus iseseisva linnana, juurde tulid Kuressaare(sai 1563hertsog Magnuselt linnaõigused) ja Valga(sai 1584 Stefan Batorylt linnaõigused). · Põhja-Eesti (Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa koos Tallinnaga) Rootsi võimu all. · Lõuna-Eesti Poola võimu all. · Saaremaa Taani võimu all. · Pöördepunktiks osutus Poola-Rootsi sõda (1600- 1629). Eellugu: · 1586. aastal suri Poola kuningas Stefan Batory. Troonipärijaks valiti tema naise õe ja Rootsi kuninga poegSigismund (Zygmunt) III, kes oli üles
1525 Tartu - pildirüüste jõudis Tartusse 1558 Tartu – algas Liivi sõda, kui venelased piirasid sisse Tartu ja Narva 1561 Tallinn – Tallinn alistus vabatahtlikult Rootsile Liivi sõja käigus 1570. aastad Põltsamaa - aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa Liivimaa kuningriigi pealinn, siin resideerus hertsog Magnus 1563 Kuressaare - Linnuse ümber tekkinud Kuressaare alev sai linnaõiguse 8. mail 1563 Saare-Lääne piiskopilt hertsog Magnuselt 1584 Valga - 11. juunil 1584 andis Poola kuningas Stefan Bathory Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonda kuulunud Valgale asutamiskirja ja Riia linnaõigused. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks 1630 Tartu - Tartus asutati gümnaasium 1632 Tartu - Gustav II Adolf kirjutas alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule 1700 Narva - Narva lahing venelaste ja rootslaste vahel; oli suur lumetorm, mis puhus venelastele näkku > venelased kaotasid
· Vallavalitsus (vallavanem + abilised) (palkas abiks erinevaid ametimehi > vallakirjutaja, koolmeistrid, käskjalad jne.) · Vallavanem (valiti taluperemeeste hulgast, politseivõim) Püsis tsaariajastu lõpuni 7. Linnad ja kaubandus 16-19. saj Liivi sõja alguseks 9 linna (Tallinn (10000+ el), Tartu (~4000), Viljandi, Paide, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Narva, Rakvere, Haapsalu) Liivi sõda: 1. 1563 Kuressaare (hertsog Magnuselt saadi linnaõigused) 2. 1584 Valga (Stefan Batorylt saadi linnaõigused) 3. 1559 kaotas Vana-Pärnu linnaõigused (purustati Liivi sõjas) Pärast Liivi sõda ja Põhjasõda - paljude linnade allakäik (nt. Viljandi, Paide, Rakvere, Valga) 17. saj kaotasid mitmed linnad õigused: Viljandi, Paide, Rakvere, Valga Linnade seisund ebamäärane asehalduskorra kehestamiseni 1783 (maakonnakeskused said linnaõiguse > Paldiski, Võru). Eestis 12 linna, püsis Vene aja lõpuni.
mõisarentnike kodukariõigust, keelati taluperemeeste karistamine, keelati talupoegade võõrandamine maast lahus, fikseeriti koormised, talupoegadele anti talude päritav kasutusõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn(Reval), Tartu(Dorpat), Viljandi(Fellin), Vana- Pärnu(Alt-Pernau), Uus-Pärnu(Neu-Pernau), Haapsalu(Hapsal), Paide(Weißenstein), Rakvere(Wesenberg) ja Narva(Narwa). Neile lisandus 1563 hertsog Magnuselt linnaõiguse saanud Kuressaare(Arensburg) ning 1584 Stefan Batorylt linnaõigused saanud Valga (Walk). Vana-Pärnu, mis sõjas täielikult purustati, kaotas 1599 linnaõigused. 16.saj lõpuks oli Eestis 10 linnaõigusega asulat. 17.saj kaotasid linnaõigused Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga. 18.saj teisel poolel said linnaõiguse Paldiski ja Võru. Kaubandus 17.-18.saj. Peamised väljaveokaubad: teravili, lina, kanep, laevaehitusmaterjal.
Magnuse võimu alla, et pääseda tsaari võimu alla minemast. Siit tuleb konflikt tsaari ja Magnuse vahel, et tsaar leidis, et Magnus võtab rohkem kui talle ette nähtud. Kui tsaar hakkab tegutsema Latgales annavad mitmed linnad end ise Magnuse kätte, et mitte langeda tsaari võimu alla. Pärast Võnnu minekut Magnuse võimu alla teeb kohe seda Valmiera. Tsaar vallutades on väga julm, mis kiirendab linnade soovi Magnuse võimu alla minna. Tsaar vihastas Magnuse peale. Tsaar hakkas Magnuselt neid alasid hõivates ära võtma. Tsaar tuli Võnnu alla, linn langeb, aga kindlus püsib. Tsaar kutsus Magnuse välja, sõimas ta läbi, kuid siis leebus, kuni selle momendini, et nad hakkasid läbirääkima kuni järsku tuli lossist lask, mille peale tsaar vihastas ja lasi lossi vallutada. Lossi varjunud otsustasid, et nemad alla ei anna. Tehakse ühine otsus loss õhku lasta. Lossikirikus peeti jumalateenistust ja 6.septembril pärast ühist armulauda lastakse lossi püssirohutorn õhku
Rzeczpospolita, mis pidas Liivimaad oma valduseks 1570. a rahu järel jäi Taanile vaid Saaremaa nn Liivmaa kuningriik (15691577) Moskva vasallkuningriik pealinnaga Põltsamaal, valitseja hertsog Magnus Magnuse kaaskonda kuulusid ka mõisamehed 1570/1571. a oli esimene Tallinna piiramine Magnuse poolt, ebaõnnestus linnadest kuulusid nüüd Tallinn ja Paide rootslastele, Pärnu poolakatele, Kuressaare (sai Magnuselt linnaõigused 1563. a) koos Saaremaaga Taanile, ülejäänud linnad koos suurema osa Eesti alaga oli venelaste võimu all 1571. a lõpul ründasid mitu mõisameeste ratsasalka venelaste valduses olevat Tartut, katse ebaõnnestus ning reeturite juhid andsid end Poola kuninga teenistusse (15721573) Ivan IV tuli ise Liivimaale, vallutati Karksi ja Paide, aga Koluvere all said lüüa Tallinna baasina kasutanud rootslased tõid kohale palgasõdurid Saksamaalt, Soti ja Inglismaalt, 1574
annaabi.ee 
