1.4. Maavärinad Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Igal aastal registreeritakse 7000–8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei tunne. Maavärinaid, mis ei põhjusta küll purustusi, kuid on tuntavad, registreeritakse aastas umbes tuhat. Aeg-ajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-magnituudises Suur Kantō maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tōkyō ja hukkus kuni 142 000 inimest. 1995. aastal Kōbe linna tabanud 7,2-magnituudises maavärinas hukkus üle 6000 inimese. 2011. aasta 9- magnituudine Tōhoku maavärin ja sellele järgnenud tsunami tappis vähemalt 15 000 inimest ning põhjustas tõsise avarii Fukushima tuumaelektrijaamas. 1.5. Kliima Jaapani saarestikus eristatakse koguni kuut erinevat kliimatüüpi. Valdavaks on
Muzafariidide dünastia valitses linnas 1573. aastani, kui linna vallutas Akbar. Mogulite valitsuse ajal muutus linn suureks kaubanduse ja tekstiilitootmise keskuseks. Briti võimu all rajati linna sõjaväebaas ning linna infrastruktuuri laiendati ja kaasajastati. 20. sajandi alguses oli linn India iseseisvusliikumise üks keskusi. 19601970 oli Gujarti pealinn. Linna arengut on takistanud loodusõnnetused ja poliitiline ebastabiilsus. 26. jaanuaril 2001 linna tabanud 6,9-magnituudises maavärinas hukkus mitteametlikel andmeil üle 100 000 inimese. Ahmedabadis asub prestiizne õppeasutus Indian Institute of Management Ahmedabad. 8. Haridus ja tervishoid Nüüdisajal on igas India külas algkool. Koolist väljalangevus on suur, sest palju lapsi peab perekonda sissetulekut teenima. Keskkoolis õpib 50 millionit õpilast, ligi 200 ülikooli kohta on 10 millionit lõpetajat. Indias on keskmiselt 4,5 millionit üliõpilast. Naised moodutavad 9
annaabi.ee 
