linnaosa kuhu sa ei julge minna, sest seal elavad pagulased või on nii kõrge kuritegevus, et isegi politsei sinna ei sõida, nagu näiteks on Rootsis Malmö või Saksamaal paljud linnad. Eestis on ka väga mõnus kliima, jah meil võib olla ei ole ideaalsed valged jõulud ja ideaalset +25 kraadist suvesooja , aga siiski me naudime seda mis meil on, ja nii peabki, sest ei tasu unustada, et meil puuduvad ka: purskavad vulkaanid, mitme magnituudised maavärinad, laostavad tsunamid, meeletud tornaadod, ning hävitavad metsatulekahjud, kus inimesed kaotavad mitte ainult oma kodusid ja kogu maiset vara , vaid ka elusid ja lähedasi nii, et tuleb hinnata seda rahu ja vaikust mida pakuvad Eesti rohelised metsad, ilus meri ja linnulaul. Vaadates ülemaailmset vaesust siis võib öelda ,et meil on väga vähe vaeseid ja kodutuid, ning õnneks on olemas ka kohad kuhu kodutud, kes on endale sellise elu
madalaim registreeritav väärtus. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. 1935 Charles Richt'i loodud Richteri skaala on logaritmiline skaala. See tähendab, et iga järgmine jaotus tähendab eelmisest 10-korda võimsamat maavärinat, nii et 7-magnituudine maavärin on 6-magnituudisest 10 korda võimsam. Mõned maavärinad võivad olla ka erineva tugevusega. Maailma tugevamad maavärinad on olnud 9-magnituudised. Suurim teadaolev maavärin oli Tsiilis 1960 aastal 9,5 palli Richteri skaala järgi. Maavärinad Eestis Alates 1602. aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu, nendest neljal korral oli tegu järeltõugetega. Eestis toimunud maavärinate arv on olnud kõige suurem enne Kuu kulminatsioone. Pärast kulminatsiooni on maavärinate arv olnud üle kahe korra väiksem. 04.03.2018 01:21 toimus Lääne-Eestis maavärin, mille kese asus Haapsalu
Maavärinate tugevuse mõõtmine Richteri skaala • 1935. aastal hakkas USA seismoloog Charles Richter väljendama maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. • Kuna maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, siis kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5- magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4- magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. • Seni on tugevaimad maavärinad olnud 9 magnituudised. • Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2,5 magnituudi. Richteri skaala http://www.guardian.co.uk/flash/0,5860,1121610,00.html Maavärinaga kaasnevad purustused Maavärina poolt põhjustatud purustuste hulk sõltub: maavärina toimumiskohast, maavärina intensiivsusest ning kestusest, pinnase omadustest, ehitiste ning rajatiste omadustest http://tlc.discovery.com/convergence/quakes/interactives/ makeaquake.html
Selleks kasutatakse enamasti Richteri võimsuseskaalat, mis on ülesehitatud logaritmiliselt. See tähendab, et maavärina võimsuse kasv ühe magnituudi võrra mängib tegelikult 62 korda suuremat energiahulka.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Kõige võimsamad maavärinad, tugevusega 8,9 magnituudi, on aset leidnud 31. jaanuaril 1906 Ecuadori põhjaranniku lähedal ja 2. märtsil 1933 Jaapani kirderanniku lähedal Hiroshima aatomipommi võimsusega. Üle 8,9 magnituudised maavärinad pole teoreetiliselt võimalikud. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 10 3.Vulkaanid 3.1.Mitmesugused magmakivimid Kui ookeanide põhja moodustab meresetete all must ühetooniline basalt, siis mandritel ja nende äärtel on kaljukivimite pilt palju kirevam ning laialdaselt levib hele, roosades punakates värvides graniit-magmakivim, mis ookeanipõhjas puudub!(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
annaabi.ee 
