Viimasel võib ta olla integreeritud rattalaagriga. MRE anduri sees on takistist, mille takistus sõltub magnetväljast ja magnetvoo tiheduse muutmise suunas. Pöörlev rootor tekitab anduris 7...14 mA vooluimpulsi, mille sagedus muutub koos pöörlemissagedusega. Toitepinge on tavaliselt 12 V ja väljundsignaal samapinge, mille min/max väärtused sõltuvad juhtplokis asuvast takistist. Takistis on paigaldatud kas toitevoolu või maanduse poolele. MRE anduri eri liigiks on magnetrattaga andur. Selle anduri rootor koosneb mitmest üksteise kõrval asuvast magnetist. Ühendusskeemilt sarnaneb magnetrattaga Halli andurile. Tal on kolm juhet toitepinge maandus ja signaaljuhe. Anduri võimendi ühendab ja takistab maandust takistites nii pöölemissagedusega võrdelise sammpinge signaali. Signaalpinge muutus on mõõdetav anduri ühelt juhtmelt. Sõltuvalt juhtplokist ühendusskeemist on teine juhe kas toitepinge või maandus.
Toitepinge on tavaliselt 12V ja väljundsignaal on püsiv pingesignaal, mille min/max väärtused sõltuvad juhtploki takistitest. Anduril on ainult kaks juhet ja ta suudab mõõta ka väga aeglast liikumist. Andur kannatab suhteliselt suurt õhuvahet. Tavaliselt on õhuvahe 0,5 ... 2 mm. Magnetrattaga andur Magnetrattaga andur on MRE (magnetresistor) anduri eri liik. Anduri rootor koosneb mitmest üksteise kõrval asuvast magnetist. Anduris endas asuvad magnetresistorid, signaalikäsitlusskeem ja võimendi. Ühendsuskeemilt sagnaneb magnetrattaga andur Hall-andurile. Tal on kolm juhet: toitepinge, maanduse ja signaali juhe.
Pöörlev rootor tekitab anduris 7...14 mA vooluimpulsi, mille sagedus muutub koos pöörlemissagedusega. Anduril on kaks juhet ja ta suudab mõõta ka väga väikest pöörlemissagedust. Toitepinge on tavaliselt 12 V ja väljundsignaal sammpinge, mille min./max. väärtused sõltuvad juhtplokis olevast takistist. Anduri eeliseks on ka see, et õhuvahe küllaltki suur muutus (0,5..2 mm) ei mõjuta signaali kuju. Mõnedel MRE-anduritel on hammastega impulssratas asendatud magnetrattaga. See magnetratas koosneb mitmest üksteise kõrval asuvast magnetist. 1.4.3 ABS-i diagnoosipistmik ABS piduritel on enesediagnoosi programm, mis kontrollib süsteemi korrasolekut. Avastatud häirete koodid talletatakse juhtploki rikkemälusse. Rikkekoode on võimalik lugeda ja vajadusel kustutada läbi diagnoosipistmiku. Enesediagnoosi programm kontrollib pöörlemissagedusandurite, piduritulelüliti, hüdrosõlme, ühendusjuhtmete ja juhtploki korrasolekut
7...14 mA vooluimpulsi, mille sagedus muutub koos pöörlemissagedusega. Toitepinge on tavaliselt 12 V ning väljundsignaal sammpinge, mille min /max väärtused sõltuvad juhtplokis olevast takistist. Anduril on kaks juhet ja ta suudab mõõta ka väga väikest pöörlemissagedust. Anduri eeliseks on ka see, et õhuvahe küllaltki suur muutus (0,5...2 mm) ei mõjuta signaali kuju. Mõnedel MRE-anduritel on hammastega impulssratas asendatud magnetrattaga, mis koosneb mitmest üksteise kõrval asuvast magnetist. 4.4 Veetava võlli pöörlemissagedus Veetava võlli pöörlemissageduse põhjal määrab juhtplokk auto liikumiskiiruse. Selle põhjal määratakse ka sellele liikumiskiirusele sobiv käik. Sõidukiirusest on sõltuvuses ka käiguvahetuse hetkel kasutatav töörõhk. Sarnaselt vedava võlli anduritele on ka veetaval võllil kasutusel kolme liiki andureid:
annaabi.ee 
