Charles-Augustin de Coulomb Keiu Lindeburg Charles Augustin de Coulomb- • Sünd: 14. juuni 1736 Angoulême • Surm: 23. august 1806 Pariis • oli prantsuse teadlane, kes on tuntud oma elektri ja magnetismialaste töödega. • Ta uuris ka hõõrdejõudu. Lisaks laetud kehade vahelisele vastasmõjule uuris ta ka pikkade magnetite pooluste vastasmõju. • Tema järgi on nimetatud elektrilaengu ühik kulon ja Coulombi seadus. Coulomb õppis ühes parematest tollase Prantsusmaa koolidest, Nelja rahvuse kolledžis ehk Mazarini kolledžis. Seejärel astus ta CharlevilleMézièresi sõjainsenerikooli, mis oli üks 18
sajandi esimesel poolel lisandus vajalik matemaatiline teooria. Elektrotehnika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega kõikides majandusharudes, sõjanduses ja olmes. Elektrotehnika uurib ja süstematiseerib seaduspärasusi, millele alluvad elektrinähtused ning tagab elektriliste nähtuste tehnilise rakendamise. Sai alguse 18. sajandi alguses alalisvooluallikate loomise ning sellele järgnenud elektri- ja magnetismialaste avastuste perioodil. Autode puhul rakendati elektrienergiat juba 19. sajandi lõpus, kui loodi esimesed elektriautod. Elektrienergia abil liiguvad suuremate linnade ühistranspordivahendid troll ja tramm, pikemaid vahemaid läbivad elektrirongid.
(Volta sammas) Vase ja soolalahuse kombinatsioonis saavutas püsiva vooluallika. Volta leiutas elektrofoori (1775), tundliku elektroskoobi (1781) ja elektromeetri. Aastal 1799 ehitas ta esimese galvaanielemendi ning koostas neist patarei (Volta sammas). Esimene mees, kes telegraafi tööpõhimõtet tõestas. Avastas metaani. Charles Augustin de Coulomb (14. juuni 1736 23. august 1806) oli prantsuse teadlane, tuntud oma elektri- ja magnetismialaste töödega ja uuris hõõrdejõudu. Laetud kehade vahelise vastasmõju uurimise kõrval uuris Coulomb ka pikkade magnetite pooluste vastasmõju. Tema järgi on nimetatud elektrilaengu ühik kulon. Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus Cavendish (10. oktoober 1731 Nizza 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja. Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku).
annaabi.ee 
