Füüsika II Eksam
Diamagneetik magneetub seetõttu välise magnetvälja tugevusele H(vekt)
vastassuunaliselt. Diamagneetikus tekib lisaks välisele magnetväljale sellega vastassuunaline
nõrk magnetväli μ 0 J (vekt), seetõttu summaarne väli on väiksem välisest. Seega
magneetumus ja magnetväljatugevus on vastassuunalised, kus k‹0 on aine magnetiline
vastuvõtlikkus J(vekt)= kH(vekt) .
Diamagneetiku magnetiline vastuvõtlikus on antud aine korral konstante suurus, mis ei sõltu
välisest väljast ega magneetumuses /k/= J/H. See tähendab, et diamagneetiku magneetumus
on võrdeline väljatugevusega. Diamagneetik on näiteks vismut, kuld, vask, tsink, lämmastik.
Diamagneetiku magnetiline vastuvõtlikus on väike, näitena vasel k = -10 astmel -5. Kuna
μ=k +1, siis diamagneetikul μ‹ 1 (tahkisel ja vedelikel 0,99990 kuni 0,999999).
Mittehomogeense magnetvälja korral diamagneetik tõukub tugevama välja osast nõrgemasse.
Diamagneetikile efekt esineb kõikidel ainetel