) ( 1 + ) = - materjali magneetiline läbitavus km = C / T , kus C on Curie` konstant Ferromagnetism. Erilise magneetikute klassi moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi välise magnetvälja puudumisel.Kõige levinuma esindaja raua järgi said nad nimeks ferromagneetikud. Siia kuuluvad raud ,nikkel,koobalt, nende sulamid, mangaani ja kroomi sulamid. On samuti ferromagneetilised pooljuhid, mida nimetatakse ferriitideks. Nõrgalt magnetiliste ainete magneetumus sõltub väljatugevusest lineaarselt. Ferromagneetikute magneetumus sõltub väljatugevusest keerulisel viisil. Püsimagnetite jaoks kasutatakse kalke ferromagneetikuid, nende jääk induktsioon on suur. Trafode, el.mootorite, generaatorite jm. südamikud valmistatakse pehmest ferromagneetikust, millede jääkinduktsioon on hästi väike. 2.Induktiivne ja mahtuvuslik vahelduvvool Induktiivne vahelduvvool Kui rakendame poolile vahelduva pinge ,tekib poolis vahelduvvool, mis indutseerib
ilma sisehõõrdejõudusid ületamata. Seega mingil vahepealsel temperatuuril on kaod suurimad. 3. Dielektrikukadude kaonurga tangensi definitsioon ja vektordiagramm. Kaonurga tangens on suurus, mis iseloomustab võimsuskadusid vahelduvpinge korral. 4. Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid? Pehmemagnetmaterjale kasutatakse trafode ja muude selliste südamike valmistamiseks. Kuna jääkmagnetism on väike, siis sellisest materjalidest magneetumus on väike. Pehmemagnetmaterjalide hüstereesilmuse pindala ja ümbermagneetimiskaod on väikesed. 5. Millises vahemikus asub dielektrikute mahueritakistus? 6. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; elektrijuhtivuse seos laengukandjate kontsentratsiooni ja liikuvusega. 7. Mis on aatomite elektronegatiivsus? Kahe aatomi ühinemisel üks elektron annab elektroni ära ja teine saab selle endale. Seda elementi mille aatom saab elektron, nimetatakse elektronegatiivseks
Kui jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasitutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. 2. Aine magnetilised omadused: Dielektrikud vähendavad välise elektrivälja tugevust. Aine magnetilisi omadusi iseloomustab ehk suhteline magnetiline läbitavus, mis näitab mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem, kui vaakumis. Ainete magnetilised erinevused on tingitud aatomite ja molekulide magentilistest erinevustest. Ainete magneetumus väheneb temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab osakeste orienteerumist magnetväljas. Ained jagunevad: para-, dia- ja ferromagneetikuteks. Paramagneetikud: ~>1 (väga vähe suurem, nt alumiinium, hapnik, volfram). Paramagneetikud tugevdavad veidi välist magnetvälja. Diamagneetikud: ~<1 (väga vähe väiksem, nt kuld, hõbe, räni). Diamagneetikud nõrgendavad veidi välist magnetvälja. Ferromagneetikud(FM): >>1 (palju suurem, u 1000-10000 korda, nt raud, teras,nikkel, koobalt)
pindala on väike ning ümbermagneetimiskaod on kergelt aurustavate lisandite olemasolu väikesed ja neid materjale kasutatakse trahvode tilkade kujul. jms südamike valmistamiseks. Kuna Läbilöök sõltub mitmetest teguritest: pinge liik ja jääkmagnetism (Br) on väike, siis selliste kuju; elektroodide pindala ja kuju. südamike magneetumus on väike. Koertsiivjõud Oluliselt mõjutab läbilöögipinget vedeliku Hc<800 A/m. temperatuur: mustunud ja niiskunud vedelikes 4. Millises vahemikus asub dielektrikute temperatuuri tõustes läbilöögipinge kasvab, sest mahueritakistus? suureneb niiskuse lahustuvus. 107-1017
See väidab, et summaarne magnetvoog läbi suvalise kinnise Gaussi pinna on võrdne nulliga. ❑ Φ=∮ (B∗n) dS=0 Φ=q/εε0 ❑ 36. Töö vooluga juhtme liikumisel magnetväljas. A12= I* ∆ΦΦ 19 37. Ainete magneetumine. Magneetumus. Magneetumine - nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Magneetumus - magneetiku magneetumist on loomulik iseloomustada ruumalaühiku magnetmomendiga. Seda suurust nimetatakse magneetumuseks (magneetumusvektoriks) ja tähistatakse J (A/m). Kui magneetik pole ühtlaselt magneetunud (Suurvariku konspektis just ühtlaselt magneetinud aine, mitte ebaühtlaselt), määrab magneetumuse vaadeldavas punktis
....................................................................4 3. Metallide korrosioon........................................................................................8 4. Plastid...............................................................................................................9 1.Metallid 1.1 Metallide füüsilised omadused · soojusjuhtivus · tihedus · sulavus · värvus · elektrijuhtivus · magneetumus 1.2 Metallide keemilised omadused · Korrosiooni kindlus on metalli võime vastu panna niiskuse ja õhuhapniku . · Happekindlus metalli võime mitte laguneda hapetega kokkupuutes või leelisega. · Kuumapüsivus kõrgel temperatuuril võimalikult vähe oksüdeerida 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused · Omadused võimaldavad metallide töötlemist mis iganes viisil · Valatavus · Sepistatavus · Keevitatavus · Lõigatavus 2
iseloomustab magneetumusvektor J = p mi , so magneetiku mahuühiku V i magnetmoment. Magneetumust põhjustavad nn magneetumusvoolud I´ need on makroskoopilised voolud, mis tekitavad sama suure magnetvälja kui kõik r r molekulaarvoolud kokku; seejuures: I´ = J dl . Isotroopses magneetikus on r r magneetumus J = H , kus on keskkonna magnetiline vastuvõtlikkus r r r B (mitteferromagneetikutes = const ), H - magnetvälja tugevus: H = (µ = 1+ - µ µ0 r r r keskkonna magnetiline läbitavus)
Toodetakse ka 5,25" kettaid vahemikus 650 MB (1X) kuni 9,1 GB (14X) Tavalisele kõvakettale või disketile andmete salvestamine toimub magnetvälja abil. Andmete salvestamiseks kuumutatakse laseriga vastavat punkti kettal kuni materjali Curie punktini (MO ketta puhul umbes 200 kraadi), millest kõrgemal temperatuuril on materjal vastuvõtlik välisele magnetväljale ja seejärel muudab magnet selle punkti polaarsust. Pärast jahtumist punkti magneetumus enam ei muutu kuni salvestusprotsessi kordumiseni. Sellisel viisil salvestatud andmete säilivus on parem kui tavalise disketi korral, kus väikese magneti sattumine ketta juurde viib juba andmete riknemiseni. Ketta suur mahutavus on saavutatud laserikiire täpse suunamisega, ühe andmebiti salvestamiseks kasutatava ala läbimõõt on vaid üks mikron. 5.2 Andmete lugemine Toimub ainult laserikiire abil, ilma magneti osavõtuta. Selleks kasutatakse Kerri efekti,
ise magnetvälja. Kõik ained ei magneetu ühetugevuselt. Selle omaduse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet magnetiline läbitavus =B/B0 Näitab, mitu korda on magnetvälja tugevus aines suurem kui samadel tingimustel vaakumis. Diamagneetikutel 1 Paramagneetikutel 1 Ferromagneetikutel - on suur, see on aine, mis tahkes olekus välise välja puudumisel võib olla magneetunud. Magneetumus ruumalaühiku summaarne magnetmoment (sellega iseloomustatakse magneetiku magneetumust), tähistatakse J. J=(V) pm/V (V on vaadeldava punkti ümbrusesvõetud füüsikaliselt lõpmata väike ruumala, ) pm on üksiku molekuli magnetmoment) 15. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Elektromagnetiline induktsioon igas kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsiooni voo muutumisel läbi selle kontuuri poolt piiratud pinna elektrivool. Tekkiv vool on induktsioonivool.
BIOS, mikroprogrammid 24. Magnetmälud: Mittemagneetuval alusel magneentuv substants, mille kohal liigub vooluga mähis, milles kitsas pilu. Pilust väljuv magnetväli pöörab magneetuva substantsi doomenid vastavalt voolu suunale. Lugemisel kasutatakse magnetilist induktsiooni, mille puhul doomenite pöördumiskohas genereerub lugemispeasse pingeimpulss, mis registreeritakse.Salvestamisel kasutatakse hüstereesi isegi pärast magnetvälja mõju lõppu jääb kettale teatud magneetumus. HDD: Pöörleb 3600 .. 10200 rpm Internal Transfer Rate lugemispeast andmete liikumise kiirus kontrollerile Burst TR liidese ülekande kiirus Sustained (pidev) TR keskmine kiirus CPU ja Drive'ide vahel Access time = seek time + latency seek time lugemispea õigele rajale jõudmise aeg latency varjatud otsimisaeg.. kui kaua läheb HDD-l ketta pööramiseks õigele kohale Standardid: Intgrated Drive Electronics AT Attachment 8,3MB/s, up to 512MB vint
Magnetmäluseadmed Mittemagneetuval alusel magneentuv substants, mille kohal liigub vooluga mähis, milles kitsas pilu. Pilust väljuv magnetväli pöörab magneetuva substantsi doomenid vastavalt voolu suunale. Lugemisel kasutatakse magnetilist induktsiooni, mille puhul doomenite pöördumiskohas genereerub lugemispeasse pingeimpulss, mis registreeritakse.Salvestamisel kasutatakse hüstereesi isegi pärast magnetvälja mõju lõppu jääb kettale teatud magneetumus. HDD:Pöörleb 3600 .. 10200 rpm Magnet-Optiline põhimõte laser kuumutab ketta biti ala ~200 kraadini (Curie' punkt) magnet polariseerib selle. Lugemisel arvestatakse peegelduva valguse polaarsusega. Kõvaketta puhul on keskmine tõrketa tööaeg umbes 200000 ja 500000 tunni vahel. Klaviatuur sisendseade, mis kujutab endast maatriksit lülititest (magnetiline induktsioon, mehaaniline deformatsioon, takistuse muutumine). Skaneerimine: saadetakse välja rea
BIOS, mikroprogrammid 24. Magnetmälud: Mittemagneetuval alusel magneentuv substants, mille kohal liigub vooluga mähis, milles kitsas pilu. Pilust väljuv magnetväli pöörab magneetuva substantsi doomenid vastavalt voolu suunale. Lugemisel kasutatakse magnetilist induktsiooni, mille puhul doomenite pöördumiskohas genereerub lugemispeasse pingeimpulss, mis registreeritakse.Salvestamisel kasutatakse hüstereesi isegi pärast magnetvälja mõju lõppu jääb kettale teatud magneetumus. HDD: Pöörleb 3600 .. 10200 rpm Internal Transfer Rate lugemispeast andmete liikumise kiirus kontrollerile Burst TR liidese ülekande kiirus Sustained (pidev) TR keskmine kiirus CPU ja Drive'ide vahel Access time = seek time + latency seek time lugemispea õigele rajale jõudmise aeg latency varjatud otsimisaeg.. kui kaua läheb HDD-l ketta pööramiseks õigele kohale Standardid: Intgrated Drive Electronics AT Attachment 8,3MB/s, up to 512MB vint
MO ketas ei ole siiski CD. Ketta plastikust või klaasist põhimikule on kantud erisegu, näiteks TbFeCo. Sellele kirjutamine toimub laseri ja magneti abil, lugemine ainult laseriga. Andmete salvestamiseks.kuumutatakse laseriga vastavat punkti kettal kuni materjali Curie punktini (MO ketta puhul umbes 200 kraadi), millest kõrgemal temperatuuril on materjal vastuvõtlik välisele magnetväljale ja seejärel muudab magnet selle punkti polaarsust. Pärast jahtumist punkti magneetumus enam ei muutu kuni salvestusprotsessi kordumiseni. Sellisel viisil salvestatud andmete säilivus on parem kui tavalise disketi korral, kus väikese magneti sattumine ketta juurde viib juba andmete riknemiseni. Ketta suur mahutavus on saavutatud laserikiire täpse suunamisega, ühe andmebiti salvestamiseks kasutatava ala läbimõõt on vaid üks mikron. 37
annaabi.ee 
