elektromotoorjõudu. Elektromagnetiline induktsioon kui nähtus seisneb selles, et magnetvälja muutumine juhtme ümber või juhtme ümberpaiknemine magnetväljas kutsub esile elektromotoorjõudu. 9. Püsimagnetid, elektromagnetid, magnetahelate konstruktsioonid Püsimagnetid on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui magnetväli puudub. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Elektromagnetiteks nimetatakse ferromagnetilise (pehme magnetmaterjali) südamikuga pooli. Sellise südamiku magneetuvust saab muuta, muutes mähise voolutugevust. Nad magneetuvad võrdlemisi väikese vooluga, kuid peale väljalülitamist magneetuvad peaaegu räielikult lahti. Seetõttu elektromagnetid omavad
kasutusviis ehedal kujul elektritehnikas? Kasutatakse elektrilampides ja elektronseadmeis, samuti kontaktide materjalina. MAGNETMATERJALID 47.Nimetage magnetmaterjalide liigid, kasutusalad ja neid iseloomustavad parameetrid? Kirjeldage magnet hüstereesisilmust? 1.)Pehmemagnetmaterjalid, kasutatakse magnetjuhtidena, eriti vahelduvvoolu korral, kuna peale ümbermagneetimiskadude sõltuvad kaod ka ümber- magneetimise sagedusest ja vahelduvvoolu võrgu seadmetest, trafodes,releedes. on kitsas hüstereesisilmus (väike koert- sitiivjõud HC < 400 A/m) , suur magnetiline läbitavus. 2.)Kõvamagnetmaterjalidel, kasutatakse tavaliselt püsimagnetina, on suur remanents ja suur koertsitiivjõud (lai hüstereesisilmus) 48.Kuidas tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse materjalide magnetilist läbitavust (µ), väljatugevust (-H) ja induktsiooni (voolutihedust)(-B)?
Indutseeritud elektromotoorjou suund maaratakse parema kae reegi abil: Kui magnetvoo tiheduse vektor on suunatud parema kae peopessa ja juhe liigub korvaleviidud poidla suunas, siis juhtmes indutseeritud elektromotoorjou suund uhtib valjasirutatud sormede suunaga. 9. Püsimagnetid, elektromagnetid, magnetahelate konstruktsioonid. Püsimagnet on keha, mis on pusivalt magneetunud ka siis, kui valine magnetvali puudub. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Ferromagnetilise sudamikuga pooli nimetatakse elektromagnetiks. Keevitustrafo magnetahel, Vaikese voimsusega trafo magnetahel, Relee voi lulitusseadme magnetahel, Rongassudamikuga trafo magnetahel ehk toroid 10. Trafo otstarve. Trafosid kasutatakse · elektrienergia edastus- ja tarbimispinge muutmiseks (joutrafod); · vahelduvpinge- ja voolude mootmisel (mootetrafod); · elektriahelate sidestamiseks (sidestustrafod);
ferromagneetikud; 2) paramagneetikud; 3) dimagneetiukud. Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad-domeenid-mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt. Üksikud on juhuslikult, sellepärast summaarne magnetimoment puudub. Magnetilise induktsiooni sõltuvust materjalis välise magnetvälja tugevusest B=f nim magneetimiskõveraks. Magneetimise efektid: 1) demoeenide kasv.; 2) domeenide magnetmomentide pöördumine välise välja suunda.---- Kui need lõppevad, siis saavutatakse küllastus. Välise magnetvälja perioodilisel muutumisel tekib nn hüstereesisilmus- iseloomustavad parameetrid on küllastusinduktsioon, jääkinduktsioon, koertsitiivjõud. Ferrimagneetiukud erinevad ferromaganetitest, sest osa spinne on vastupidises suunas ja magnetmomendid väiksemad- nim ferriiitideks. Esindaja magnetiit Fe2O3. 30.Magnetmaterjalid.
teises suunas. Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek 30.Klaviatuur. Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Väga laialt on levinud klaviatuurid kus kasitatakse metaliseerirud plastmassist kilet mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannnet. Klaviatuur moodustab maatriksi kus read on ühendatud väljund pordi külge
Põhjenda. 12.Kas vooluga juhtmekeerd mõjub teisele vooluga juhtmele? 24.Rööpvoolude vastastikune mõju. 1. Kuidas vooluga juhtmed üksteist mõjutavad?. a) Millise jõu tekitavad vastassuunalised voolud? b) Millise jõu tekitavad samasuunalised voolud? 25.Magnetvälja mõju likuvale elektronile. 1. Mida nimetatamse Lorentsi jõuks? 2. Milline on liikuvale elektronile mõjuva jõu suund? 26.Materjalide magneetimine. 1. Kuidas liigitatakse materjalid magneetimise seisukohalt? 2. Elektromagnet. Elektromagneti ehitus. 3. Kui kaua säilitab elektromagnet oma omadused? 4. Kus leiavad elektromagnetid laialdast kasutamist? 27.Magnetiline hüsterees. 1. Mis tekib alati vahelduva magnetvälja ümber? 2. Milleks muutub terassüdamik mis asub vooluga poolis? 3. Mida nimetatakse terase magnetiliseks küllastuspiiriks? 4. Mida nimetatakse jääkmagnetismiks? 5. Millistel terastel on jääkmagnetism väiksem? 6. Kuidas jääkmagnetismi kaotada? 7
Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek 3. Klaviatuur Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Väga laialt on levinud klaviatuurid kus kasitatakse metaliseerirud plastmassist kilet mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannnet. Klaviatuur moodustab maatriksi
Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugemisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek. Klaviatuur Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Väga laialt on levinud klaviatuurid kus kasutatakse metaliseeritud plastmassist kilet mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannnet
Muutes l/kpeas kirjutamisel voolu suunda saame magnetmaterjali eri piirkondi magneetida erinevas suunas. Lugemisel ei ole võimlik kindlaks teha, millises suunas on üks või teine piirkond magnetiseeritud. Peas ei indutseerita midagi, kui pea on ühes või teises suunas magnetiseeritud, sest siis ei ole muutuvat magnetvälja. Lugemisel indutseerib mähises pinge impulsse ainult magnetvälja muutus. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja suund sõltub sellest, millises suunas on magnetvälja üleminek. Seega peab salvestamisel info olema kodeeritud üleminekute kaudu. Selleks leidub erinevaid meetodeid. Kõvaketas (HDD) kujutab endast paketti pöörlevaid kettaid, mis on jäigast mittemagneetuvast alusest ja ka kaetud väga õhukese magnetmaterjali kihiga. Iga ketta pinna jaoks on oma lug/kir pea. Kõik pead positsioneeritakse koos vastavate ketaste pindadel olevate radade kohale
Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek. Info kodeerimine magnetmälus:Suurema info tiheduse saavutamiseks info kodeeritakse. Info salvestuse tiheduse tõstmiseks kasutatakse ka vertikaalset magneetimist, kus eri suunas magnetiseeritud piirkonnad ei ole mitte horisontaalselt pinna suhtes aga vertikaalselt. See võimaldab piirkondade mõõtmeid vähendada. Returntobias recoding Nonreturn to zero one recording
Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek. Info kodeerimine magnetmälus: Suurema info tiheduse saavutamiseks info kodeeritakse. Siin on toodud mõned näited. Info salvestuse tiheduse tõstmiseks kasutatakse ka vertikaalset magneetimist, kus eri suunas magnetiseeritud piirkonnad ei ole mitte horisontaalselt pinna suhtes aga vertikaalselt. See võimaldab piirkondade mõõtmeid vähendada.
Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek. Info kodeerimine magnetmälus: Suurema info tiheduse saavutamiseks info kodeeritakse. Siin on toodud mõned näited. Info salvestuse tiheduse tõstmiseks kasutatakse ka vertikaalset magneetimist, kus eri suunas magnetiseeritud piirkonnad ei ole mitte horisontaalselt pinna suhtes aga vertikaalselt. See võimaldab piirkondade mõõtmeid vähendada.
suunas. Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek. Info kodeerimine magnetmälus: Suurema info tiheduse saavutamiseks info kodeeritakse. Siin on toodud mõned näited. Info salvestuse tiheduse tõstmiseks kasutatakse ka vertikaalset magneetimist, kus eri suunas magnetiseeritud piirkonnad ei ole mitte horisontaalselt pinna suhtes aga vertikaalselt. See võimaldab piirkondade mõõtmeid vähendada. Mullmälu (Bubble) Pehme ketas (Floppy)
Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas, tekib vastassuunaline magnetväli ka lugemis/kirjutamispea sees. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu tõttu, mis aga omakorda on magnetmaterjali lähedal. Muutes lugemis/kirjutamispeas kirjutamisel voolu suunda, saame magnetmaterjali eri piirkondi magneetida erinevas suunas. Lugemisel aga indutseerib mähises pinge impulsse ainult magnetvälja muutus. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele, ja voolu suund sõltub sellest, millises suunas on magnetvälja üleminek. Seega peab salvestamisel info olema kodeeritud üleminekute kaudu. Selleks on mitu erinevat meetodit: Nulli nivoole tagasipöördumisega kodeering Nulli nivoole tagasi mittepöörduv kodeering Kõvaketas Klaviatuur (QWERTY)Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid, mis on binaarsed(1-
drossel ja väljund kujutab endast keskväljavõttega muudetava alalispingega ahelat. Skeemi eeliseks on lülitite madalama blokeerpinge vajadus tänu väljundpinge jaotamisele ning paremad juhtivustunnusjooned. Igas faasis on üks juhitav lüliti nt MOSFET-transistor. Ümbritsetuna nelja dioodiga sildadest, töötavad need kahesuunaliste lülititena. Läbi kahe dioodi ja drosseli ühendab suletud lüliti toitepinge faasi alalisvoolu keskväljavõttega, tekitades magneetimise. Avatud lüliti korral demagnetiseerub drossel alalisvoolu koormusesse läbi vabavoolu dioodide, ühendades vastavalt koormuse positiivse või negatiivse klemmi. 22 VT1 VT2 VT3 Us Ud M
annaabi.ee 
