1) Mis on magnet? Põhiomadus! Magnetid on looduses esinevad rauasordid (magnetiit) mille põhiomaduseks on tõmmata enda poole raudesemeid 2)Mis on magneti poolus? Magnetitel on olemas 2 punkti, kus magneetilised omadused on kõige tugevamad, neid nimetatakse poolusteks. Magnetitel on 2 poolust, lõunapoolus (S) ja põhjapoolus (N) 3)Pooluste tõmbumise ja tõukumise seadus? Samanimelised poolused tõukuvad, erinimelised tõukuvad. 4) Iseloomusta magnetvälja! Magnetväli on väli,mis ümbritseb magneteid.See ei ole nähtav, kuid on näha ta omadusi. Magnetvälja põhiomaduseks on mõjuda esemele ilma, et otsest kokkupuudet vaja oleks
Fourth level Fifth level Metalli struktuur Algul koosneb enamasti austeniidist mis tagab parema töödeldavuse Pärast karastamist ja temperdamist tekib metallis tsementiit mis annab hea tugevuse kuullaagri detailidele Kuullaagri eluiga Enamasti kolmel põhjusel lähevad laagrid katki Abrasioon Metalli väsimus Survest põhjustatud keevitus. Kuullaagrite tulevik Magneetilised kuullaagrid Hüdraulilisedlaagrid Täiuslikku kuuli saab kaaluta olekus sulametallist Kasutatud materjal http://www.tehnikamaailm.ee/est/tech/2007/11/?headerID=1090 http://www.suppliersonline.com/propertypages/52100.asp http://www.youtube.com/watch?v=eGyoMuE4gDQ
sinakasroheli se leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooni aste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada vaid tõenäoliselt oli kasutusel sõna ,,Zincum" varem. Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud iidsetel aegadel mõista selle metalli tõelist loomust. Rakendusalad Tänapäeval kasutatakse tsinki laialdaselt terasesemete (nt. teraspleki)
Kui kõvaketas on voolusäästlikuse huvides välja lülitatud, paneb kontroller ta uuesti pöörlema. Seejärel tõlgib kontroller loogilise aadressi vastavalt kõvakettale füüsiliseks aadressiks ning juhib lugemispead vastavale kohale. Seejärel loetakse andmed kettalt puhvrisse ning sealt edasi operatiivmälusse, kus nad programmile kättesaadavad peaksid olema. Lugemispead Lugemis/kirjutuspead tõlgivad diskil asetsevad magneetilised impulsid bittideks. Nad on üheks määravamaks faktoriks kõvaketta kiiruse osas. Nagu varem mainitud, on üldjuhul diski iga kihi jaoks omaette lugemis/kirjutuspea, seega kui keskmine kõvakettas koosneb 4-st diskist, on tal reeglina 8 pead. Niisiis ei maksa uskuda BIOSi konfiguratsiooni, mis väidab kõvakettal olevat 16 pead. Säärasel loogilisel seadistusel ei ole mingit pistmist sellega, mis kõvaketta sees füüsiliselt peitub.
all Mittepolaarn Polaarne Moodustamisel Fe-Fe e Erinevate läheb metalli Cu-Ag Kahesuguste mittemetalli väliskihi elektron Ag-Al mittemetalli de aatomite või elektronid Väga hea de vahel vahel täielikult üle elektrijuhtivus Moodustamis H-F; HCl; mittemetallile Magneetilised el H2O NaCl sulamid Fe; moodustava Co; Ni d aatomid ühise elektronpaar N2; H2; O2 2. Vesinikside. Milliste aatomite vahel see tekib? Vesinikside õige kujutamine antud valemitele. Kui tugev on vesinikside? Vesinikside on täiendv side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom moodustab tugevalt elektronegatiivse elemendi (peamiselt F, O või N) aatomiga.
Elavhõbeda sulamis temp. on -39oC. Madalama sulamistemperatuuriga metall on Hg, selle sulamis temp. On -39 C. Kõrgeima st. metall on W(Volfram, VI B rühm, element nr. 74), mille st. on 3410oC. Madalaim kt. on Hg ja kõrgeim kt. on W. Metallide üheks üldomaduseks on ka tihedus. Väikseim tihedus on Li 0,5g/cm3 ja kõige suurem on Os, Jr 22,5g/cm3. Metallid on ka hästi sepistavad. Parimad on Au(kuld, 1g 1m2), Ag(hõbe) ja Cu(vask). Osadel metallidel on ka magneetilised omadused. Magneetiliste omadustega metallid on enamasti VIII B rühmas(Fe,Ni,Co jt). Metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati elektronide loovutajana, seega on nad REDUTSEERIJAD!! Metallilised omadused sõltuvad ka asukohast perioodilisuse tabelis. Kui me liigume tabelis: o alla ja vasakule, siis metallilised omadused suurenevad o alla ja vasakule, siis aatomi raadios kasvab o alla ja paremalse, siiis tuumalaeng kasvab Elektronskeemid Na +11| 2)8)1) Mg +12| 2)8)2)
põleb õhus ereda, sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teise mitte-metallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi reaktsiooniaste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Rakendusalad Tsink on enimkasutavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest edestavad seda vaid raud, alumiinium ja vask. · Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida · Tsinki kasutatakse sellistel sulamites nagu messing, nikliga kaetud hõbe,uushõbe ning samuti ka trükimasinate metallina ning tinutamisel · Tsink on peamine metall, millest tehtakse Ameerika sente alates aastast 1982
käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise loogiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Temperatuuril 100C kuni 210C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. RAKENDUSALAD Tsink on enimkasutatavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest edestavad seda vaid raud, alumiinium ja vask. 1. Tsinki kasutatakse terase galaveniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida. 2. Tsinki kasutatakse sellistel sulamites nagu messing, nikliga kaetud hõbe, uushõbe ning samuti ka trükimasinate metallina ning tinutamisel. 3. Tsingist on vormitud münte, alates 1982. aastast on USA 1-sendiste müntide
Saadud käsnrauda oli võimalik hilisema tagumise ja kuumutamisega töödelda tarbeesemeteks. Raua füüsikalised omadused: · Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega tahke metall · Raua tihedus on 7874kg/m3 · Sulamistemperatuur on 1538°C · Raud kuulub ferromagneetikute hulka, kõrgel temperatuuril kaotavad metallid enda magneetilisuse u794°C, kus rauakristalli struktuuris toimuvad muudatused, alfa raud läheb üle beeta rauaks ja magneetilised omadused kaovad. · Raud on plastiline, temperatuuri abil on seda on võimalik valtsida ning sepistada · Raud on hea soojus- ja elektrijuht · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes Füsioloogilised toimed: · Täiskasvanu organismis on keskmiselt 3,5g rauda
e. Aparaatide töökindlus ja selle puudumise tagajärjed f. Kulumiskindlus g. Väikesed mõõtmed ja mass h. Odavus i. Võimalikult lihtne konstruktsioon j. Paigalduse ja teeninduse lihtsus k. Töötäpsus ja toime kiirus Elektriaparaatide valmistamisel kasutavad materjalid Ja need jagunevad järgmiselt: 1. Juhtmematerjalid - vask, alumiinium, pronks, messing ja teras 2. Magneetilised materjalid teras ja nende sulamid. Neid kasutatakse magnet juhtmete valmistamiseks. Sulamid püsimagnetite valmistamiseks 3. Isolaatsiooni materjalid tahked, vedelad ja gaasilised isoleermaterjalid: Kumm, puu, paber, klaas, portselan, trafo õli, õhk 4. Kaarekindlad (elektrikaar) - need materjalid peavad taluma kõrget temperatuuri ja nendeks on näiteks keraamika kuumus kindlad plastmassid Energiakaod elektriaparaatides 1
põleb õhus ereda, sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. -4- Rakendusalad Tsink on enimkasutavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest edestavad seda vaid raud, alumiinium ja vask. · Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida · Tsinki kasutatakse sellistel sulamites nagu messing, kaetud hõbe, uushõbe ning samuti ka trükimasinate metallina ning tinutamisel
METALLIDE JA SULAMITE SISEEHITUS 1. Milliste põhiomaduste (4) tundmine on vajalik materjalide valikul ja kasutamisel? Füüsikalised omadused: Värv, Tihedus (mass mahu ühikus), Sulamis temperatuur °C, Soojus juhtivus, Soojus paisumine, Soojus kahanemine, Soojus mahtuvus, Metallide magneetilised omadused. Magnetetilised omadused: magneetilisevälja tugevus (A/m), voo tihedus (T), Magneetiline läbitavus µ (H) Keemilised omadused: Metallil on suur puudus, võime oksüdeerida, kas kokkupuutes O2-ga, H2O, hapete või leelistega. Metallid selle tagajärjel hävivad. Korrosioon: Meterioloolistes tingimustes (roostetamine)., Keemiline korosioon agresiivses keskonnas, Elektrolüütiline korosioon, kus kaks kontaktis olevat
kuumakindlamad vastupidavamad Sulamite liigitus ehituse järgi: ühtlased sulamid ehk tahked lahused- läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre. ebaühtlased sulamid- erinevate koostisosade väiksest kristallikeste segu. Vormimine on peenepulbrilise metallide segu kokkupressimine rõhu abil kõrgel temperatuuril. Sulamite füüsikalised omadused: elektrijuhtivus magneetilised omadused kõvadus tugevus kuumuskindlus kulumiskindlus Sulamite füüsikalised omadused erinevad lähteainete omadustest. Sulamite füüsikalised omadused sõltuvad keemilisest koostisest ja struktuurist. Sulami värvus võib erineda lähteainete omast. 2 Süsinikterased
põleb õhus ereda, sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Plii (seatina, sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.Looduses on pliil 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 204, 206, 207 ja 208. Isotoope 206 (RaG), 207 ja 208 tekib looduses pidevalt teiste elementide radioaktiivsel lagunemisel ja seda niivõrd suures koguses, et plii isotoopkoostis oleneb leiukohast ja tema aatommassi ei ole võimalik täpselt anda.Plii tihedus normaaltingimustel on 11,3
ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim.elektromotoorjõuks(emj.) E. E = A / q ( jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga (V).Kõrvalised jõud võivad olla keemilised protsessid,aatomjõud,magneetilised av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne jõud.Potentsiaal,potentsiaalide vahe. Suurust mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga,nim.pingelaenguks nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori
elektromotoorjõuks(emj.) E. ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained E = A / q (V).Kõrvalised jõud võivad olla keemilised jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga ja pikilained- protsessid,aatomjõud,magneetilised jõud.Potentsiaal,potentsiaalide vahe. Suurust osakesed võnguvad piki laine levimise sihti. Lainepikk lamda nim kaugust, mille mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus
Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on . 3variant 1.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine- Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim.elektromotoorjõuks(emj.) E. E = A / q (V).Kõrvalised jõud võivad olla keemilised protsessid,aatomjõud,magneetilised jõud.Potentsiaal,potentsiaalide vahe. Suurust mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga,nim.pingelaenguks e.lihtsalt pingeks U antud ahela osal. U12= 1-2+E12 Kõrvaljõudude puudumisel pinge U langeb kokku potensiaalide vahega 1- 2. U12=1-2 2.Tõõ võimsus .energia. -Töö(A) on võrdne kehale mõjuva jõu ja keha nihkevektori skalaarkorrutisega. A=Fs·cos - vektorite F,s vaheline nurk
elektromotoorjõuks(emj.) E. ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained E = A / q (V).Kõrvalised jõud võivad olla keemilised jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga japikilained- protsessid,aatomjõud,magneetilised jõud.Potentsiaal,potentsiaalide vahe. Suurust osakesed võnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus
11. Millega tegeleb elektrostaatika? Elektrostaatika põhiülesanne on elektrivälja kuju leidmine laengute, juhtide, dielektrikute ja muude laetud kehade etteantud paigutuse järgi. 12. Mida näitab dielektriline läbitavus? Näitab mitu korda on elektrijõud keskkonnas väiksem kui vaakumis. 13. Mis on püsimagnet? Püsimagnet on magnet, mida püsivalt, alaliselt ümbritseb magnetväli. 14. Mis on magnetipoolus ja neutraalne piirkond? Magnetpoolus on magentil olev osa kus on magneetilised omadused. Neutraalne piirkond on positiivse ja negatiisvse magnetpooluse vahel jääv osa. 15. Kuidas erinevad magnetid üksteist mõjutavad? Magnet tõmbab enda poole rauast esemeid ja võimalusel magnet orienteerub põhja/lõuna suunaliselt. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Magnetpoolus on magneti piirkond kus on magneti omadused kõige tugevamad. Neutraalne piirkond on kahe pooluse vahel olev piirkond, kus magneti omadused puuduvad. 16. Kus esineb magnetväli
....8 Magnetvoog................................................................................................................9 Vooluga pooli magnetväli. .......................................................................................10 Maa magnetväli........................................................................................................11 Lorentz'i jõud............................................................................................................14 Aine magneetilised omadused.................................................................................15 Elektromagneetiline pomm.......................................................................................16 Pööriselektriväli........................................................................................................18 Endainduktsioon.......................................................................................................19 Kasutatud kirjandus..........................
..980 N (1...100 kgf). Vickersi kõvadusarv määratakse püramiidile toimiva jõu ja jälje pindala suhtena. Brinelli Rockwelli Vickersi Materjalide Füüsikalis- keemilised omadused 1.Füüsikalised eristatakse: tihedus, värvus, sulamistemperatuur, (soojusjuhtivus, soojusmahtuvus)- jahutus vedelikus ,soojuspaisumine ja kahanemin, kulumise kindlus, hõõrdumine ehk fiktsioon-, elektrilis magneetilised omadused 2. Keemilised : matejali ja sulami koostis, niiskusesisaldus, korrosiooni kindlus, oksüdeerumine klimaatilistes tingimustes, korrosioon happelises keskkonnas, elektrolüütiline korrosioon, korrosiooni kindlust määratakse (1gramm cm 3kohta sekundis). 3. Tehnoloogilised omadused: määratakse töökohal, töö instrumentide abil. Valatavus, keevitavus, sepistamiseks(survega töötlemisel), keemiliselt töödeldav. 4
plaat ise. Salvestamise ja lugemise pead on sellise asja küljes, mida nimetatakse slider-iks ja selle pind on täpselt selline, mis ei lase sellel küll plaati puudutada, kuid on väga lähedal. Seda nimetatakse õhukandmiseks. Kui aga miskipärast peaks head puutuma plaati võrreldakse selle kokkupõrke jõudu, kui see suurema skaalale teha, reisilennuki boeing 747 täiskiirusel maa pinnale allakukkumisega. Moodsamates kõvaketastes, kuna nii väikeseid on magneetilised piirkonnad, on ohtu, et nende sisu võib kaotsi minna temperatuuri tõttu. Et seda ei juhtuks on plaadid kaetud kahe paralleelse magneetilsie kihiga, mis on eraldatud 3 aatomi paksuse mitte magneetilise elemendi rutheniumi kihiga ja kaks kihti on magnetiseeritud vastassuunaliselt nii et nad toetaksid üksteist. Kuid on ka muid mooduseid, kuidas saada üle temperatuuri halbadest mõjudest. Vigade käsitlemine Moodsad kõvakettad sammuti kasutavad ECC-d (Error Correcting Codes),
Kiirgusi saab eristada üksteisest nende lainepikkuse, sageduse (võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus) ning ühel prootonil oleva energia järgi. Joonis 1. Elektromagnetlainete skaala [2] Raadiolained on madalaima sagedusega elektromagnetlained, nende ülemiseks piiriks on ligikaudu 300 GHz. Inimkond rakendab neid infoedastusvahendina. Looduslikud raadiolainete allikad on mõned kosmilised objektid, näiteks pulsarid (raadiolaineid kiirgavad magneetilised tähed). [3] Mobiiltelefonide raadiolainete elektromagnetilise radiatsiooni tugevuse, tiheduse ja sageduse ulatus tõstab mitokondriaalsete reaktiivsete hapnikuühendite tekkimise kiirust inimese spermatosoidides, mis vähendab nende rakkude liikuvust ja vitaalsust, stimuleerides samaaegselt DNA alg-liitumissaaduse loomist ja lõpuks ka DNA fragmentatsiooni. See võib potentsiaalselt mõjutada nii meeste viljakust kui ka nende järglaste tervist ja heaolu.
2.5. Paramagnetism Paramagneetiliste ainete aatomid omavad püsivaid magnetmomente. Välise välja puudumisel keha tervikuna magneetunud pole. Välises magnetväljas saavad magnetmomendid eelisorientatsiooni. Väline magnetväli paramagneetikus võimendub. >0 , 10 -4 nt alumiinium, hapnik, plaatina 2.6. Ferromagnetism Ained, mis võivad olla magneetunud ka välise välja puudumisel, omavad spontaanset magneetuvust. Temperatuuri tõstes magneetilised omadused vähenevad ja teatud temperatuurist alates käituvad need nagu paramagneetikud. Nt raud, nikkel, koobalt, nende sulamid 3. Elektromagneetiline induktsioon 3.1. Lenzi reegel. Elektromagneetilise induksiooni seadus. Juhul kui kinnist juhtivat kontuuri läbiv magnetvoog ajas muutub, siis tekib selles elektrivool, seda nimetatakse induktsioonivooluks. Lenzi reegel: Induktsioonivool on suunatud alati nii, et tema magnetväli takistab teda
0 µ0/4 * idl / r2 = ( µ0/4) * (i/r2) 0 dl = µ0i/ 2r Sirgvool B = µ0i/ 2a 5 * 10-5 T Magneetilised poolused ei lange kokku geomeetriliste poolustega. 13. Koguvoolu seadus, Solenoidi väli. magnetvälja jõujooned on kinnised jooned. Seetõttu ei ole väljatugevuse tsirkulatsioon alati 0, nagu see oli elektriväljas. Niisuguse omadusega välja nim keeriseliseks. Koguvoolu seadus - Mistahes kinnises kontuuris mõjuv magnetomotoorjõud on võrdeline selle kontuuri poolt aheldatud amperkeerdude arvuga.
assistendiks. Enam ei olnud võimalik oma vennaga koos teadust teha ning ta otsustas hakata töötama kristallide füüsika alal. Need tööd lõppesid sümmeetria printsiibi formuleerimisega, mis sai moodsa teaduse üheks lähtepunktiks. [1] Asudes uuesti oma eksperimentaalsete uuringute juurde leiutas ning konstrueeris Pierre ülitundliku kaalu, „Curie kaalu“. Veidi hiljem hakkas mees uurima magnetismi ning avastas, et antud aine magneetilised omadused muutuvad kindla temperatuuri juures – seda temperatuuri tuntakse nüüd kui Curie punkt. Lord Kelvin, tolle aja kuulsaim inglise teadusemees, oli vaimustuses härra Curie’st ja tema tegemistest ning nad hakkasid sõpradeks, pidades kirjavahetust. 1894. aastal tutvus Pierre oma tulevase abikaasa Marie´ga, kellega koos avastas radioaktiivsed ained polooniumi ja raadiumi. 1895. aastal omandas ta doktorikraadi ning määrati koheselt füüsikaprofessori kohale. 1903
toodetakse rasedustestide tarbeks. Kõige enam kasutatakse hiiri, aga ka rotte kanu. Ka inimesi, inimest maha ei lööda ja põrna välja ei võeta, loodus ise immuniseerib, skriining peab teine olema, puhastatakse verest B rakud, olemas on ka inimese müeloomi liinid, pikaajaline geneetiline stabiilsus inimese hübriidsete rakkude puhul on halb. Kui tahame tappa ingit rakku mida antikeha ära tunneb, siis kinnitame antikeha külge mingi toksiin nagu ritsiin. Või seotakse külge väiksed magneetilised osakese. Paramagneetiline osake, magneetilised omadused siis kui on tugevad magnetväljas, väga väikesed. Monoklonaalsed antikehad-on pärit ühest konkreetsest b-lümfotsüüdist. B-lümfotsüüdid on viidud kokku teise sellise rakuga, millel pole sellist stoppi (kasvaja analoog). Selleks sobivad müeloomid, mis ise ei suuda antikeha sünteesida. Kuidas välja valida, et ellu jääks ainult hübriidsed rakud, hübridoomid-müeloom, b-lümfotsüüt. Neid kasvatatakse selektiivsöötmel
Newtoni absoluutse ruumi vastu. 1894 Ramsay ja Raleigh avastavad argooni. 1895 Wilhelm Conrad Röntgen avastab x-kiired (röntgenkiired), mida tekitab katoodkiirte toru. 1895 George Fitzgerald arvab, et asjad tõmbuvad liikumise suunas kokku. 1895 William Ramsay avastab uraani sisaldavatest kivimitest heeliumit. 1895 Pierre Curie avastab, et matejalid kaotavad teatud kriitilistel temperatuuridel magneetilised omadused. 1896 Sureb Alfred Nobel, kes pärandab oma varanduse, andmaks välja iga-aastaseid rahu-, kirjandus-, meditsiini-, keemia- ja füüsikapreemiaid. 1896 Henri Becquerel avastab radioaktiivsuse. 1896 Elmer Ambrose Sperry leiutab güroskoopilise kompassi. 1897 Karl Ferdinand Braun leiutab ostsilloskoobi. 1897 Joseph John Thomson mõõdab elektroni massi ja laengu suhte. 1898 James Dewar veeldab vesiniku.
Puistematerjalide ja pulbrite mõiste.: Puistematerjal on materjal, mille osakeste läbimõõt on >500m ja pulbritel 100-500m, tolmul =<30m. eripind on osakeste oinnasuurus (pinnad: sise ja välis). Poorid jaotatakse d järgi: makropoorid>50nm, mesopoorid 2-50 nm ja mikropoorid <2 nm. Autoadhesioon on osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaar (van der Waalsi ja kohesiooni jõud), elektrilised (tingitud laengute omavahelisest mõjust), magneetilised, kapillaar (mõjuvad siis kui pulbris on vedelikku), ja mehaanilisedjõud. Agregaadiks nimetatakse nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit. Aglomeraadiks nimetatakse tugevate sidemetega osakeste kogumit. Mõlemad tekivad autoadhesiooniteel. Pulbreid fraktsioneeritakse osakeste suuruse järgi sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil
sest enamus asulaidon vanade veekogude kõrval. Kõrgusjoontega kaart, sest maastik on muutunud ja kõrgusjoonte järgi on võimalik orienteeruda. Aeroarheoloogia õhust tehtud fotode abil muististe leidmine. Meil aeroarheoloogiat eriti pole, sest raha pole ning NSVL ajal ei lubatud. Geofüüsilised meetodid: 1. Elektroluure pinnase elektritakistuse mõõtmine (kui midagi takistab, siis järelikult on midagi ees) 2. Magnetluure otsitakse maas olevaid objekte, millel on erilised magneetilised omadused, nt põltusahjud 3. Georadar spetsiaalne riistapuu, millega lastakse maapinda raadiolaineid. Maa peegeldab nad tagasi aga peegeldus oleneb maa läbilaskevõimest kraavi ja müüri oma erinev. Arvuti kannab erinevad peegeldus astmed kohe kaardile. Rakendatud Tartus, Pärnus ja Viljandis. Peab rentima aga kallis. 4. Metallidetektor võimalik otsida nii tavalist, värvilist kui ka väärismetalli. Kuna
mangaani (ei ole keevitatavad), 3. Kiirlõiketeras kõrgelt legeteeritud tööriistateras, lisatud volframi (suurem kuumustugevus, kõvadus) Cr Tugevus, karastavus, korrosioonikindlus Al Kuumuskindlus, korrosioonikindlus Ni Sitkus, tugevus, korrosioonikindlus Mn Elastsus, kulumiskindlus, kõvadus Co Magneetilised omadused, tugevus, muudab Si Voolavus, vastupanu keemilistele reaktiividele, peenstruktuuri elastsus W Kuumuskindlus, kõvadus Ti Kuumuskindlus, tugevus Mo Kõvadus, kulumiskindlus, soodustab peenemat struktuuri 4. Kvaliteedi järgi: · Kõrge kvaliteediga (mitte üle 0,015% S, 0,025% P), · Tavalise kvaliteediga (0,06% S, 0,07% P)
sisepind; iseloomustatakse m2/l; 2) sisemine eripind – pooride pind. Poorid jaotatakse läbimõõdu järgi: a)mikropoor <1nm; b)mesopoor 2-50nm; c)makropoor >50nm. Pulbrite autoadhesioon on osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaarjõud (van der Waalsi ja kohesiooni), elektrilised jõud (on tingitud laengute omavahelisest mõjust), kapillaarjõud (mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku, agregaadi tekkeks vajalik), magneetilised jõud ja mehaanilised jõud. Agregaadiks nimet. nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit; neid on võimalik suhteliselt lihtsalt lõhkuda kasutades meh. segamist või ultraheli. Aglomeraadid tekivad agregaatides kuumutamise teel ja side osakeste vahel on tugev. Pulbrite fraktsioonilist koostist osakeste suuruse järgi määratakse sõelumisel:1) mikroskoopia – skanneeriva elektronmikroskoobi
Paber ja papp - on biolagunevad materjalid. Metallidest kasutatakse tänapäeval pakendina terast ja alumiiniumi. Puit on parim võimalik taastuv tooraine. 5. MATERJALIDE OMADUSED Materjalide omadused võib jagada viide peamisse rühma: füsikalsed-, keemilised,- mehaanilised,- tehnoloogilised- ja ekspluatatsioonilised omadused. Füüsikalised omadused- on tihedus, sulamistemperatuur, soojuspaisumine, elektrijuhtivus/takistus, magneetilised. Keemilised omadused e korrutsioonikindlus- happekindlus, alustekindlus, temperatuurikindlus ja ka sellised parameetrid nagu viskoossus, molaarmass, hüdroskoopsus jms. Mehaanilised omadused- materjali vastupanu deformeerimisel ja purunemisel iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused nagu: tugevus, kõvadus, plastus, sitkus, elastsus. Tehnoloogilised omadused- määratud sellisete parameetritega nagu valatavus, joodetavus, keevitatavus, töödeldavus.
Arvuti mälu klassifikatsioon haarab kõiki arvutis kasutatavaid mälutüüpe. Mälud võib jagada suvapöördusmäludeks ja jadapöördusmäludeks. Suvapöördusmälud (RAM) on sellised mälud, kus suvalise sõna poole pöördumine võtab sama ühesuguse aja sõltumata tema asukohast mälus. Jadapöördusmäludes(SAM) sõltub sõna poole pöördumise aeg selle asukohast mälus. RAM jaguneb valmistamise tehnoloogia järgi omakorda pooljuhtmäludeks ja magnetmäludeks. Magneetilised RAM-i mälud on oma tähtsuse kaotanud, kuid kunagi kasutati just ferriitrõngastest koostatud kuupe arvuti põhimäludena. Pooljuhtmälud on valmistatud pooljuhtidest, kasutades mikroskeemide valmistamise tehnoloogiat. Need jagunevad säilivateks ja mitte säilivateks. Mittesäilivatest mäludest kaob info kui toide on välja lülitatud. SAMi mälud jagunevad magnetilisteks ja optilisteks. Eri sõnade poole pöördumise aja erinevuse põhjuseks on vajadus
alla anda. Otsida aitavad ka nt satelliidid, muististe paiknemises on seaduspärasus (nt kiviaja asulad paiknesid vee ääres, rauaaja asulate läheduses on allikas). Õhust tehtud fotod annavad sellist infot, mida maapinnalt ei pruugi märgata. Kasutatakse geofüüsikalisi meetodeid nt elektroluuret st maapinnal mõõdetakse elektritakistust, nii tulevad välja erilised kohad, kasutatakse ka magnetluure, maapinnast otsitakse esemeid, millel on erilised magneetilised omadused. Tänapäeval on kõige olulisem georadar, raadiolaineid saadetakse maapinnale ja 5 peegeldus joonistub arvutisse, siis on näha, millised anomaaliad kuskil on. Avastad, et selle koha peal on midagi lahti, sest seal ei ole kihid üleni looduslikud. Arheoloogid kasutavad vähe metallidetektorid, neid kasutavad aga aareteotsijad.
pea kaks korda kiiremini kui sisemiselt. Ketas on jagatud tsoonideks ja üks rada sisaldab igas tsoonis erineva arvu sektoreid. Kuna ketta pöörlemiskiirust hoitakse konstantsena, siis liigub välimise raja salvestis lugemispeast lihtsalt kiiremini mööda, võimaldades kiiremat andmeedastust. See meetod on kasutusel paljude SCSI- magnetketaste ja uuemate magnetoptiliste ketaste juures. · Optilised mäluseadmed (Optic memory) Suurema salvestamistihedusega kui magneetilised kettad. CD Infrapunase laseriga põletatakse 0.8 micronilise diameetriga augud klaasist kattega master diskile. Sellest vormitakse CD, kus on aukude asemel mügarikud. Polükarbonaadi abil vormitakse sellest CD, mis on sama mustriga nagu master. CD kaetakse õhukese alumiiniumkihiga, mis omakorda kaetakse kaitsva lakiga. Lohke polükarbonaadis kutsutakse "pit"-tideks ja põletamata alasid aukude vahel kutsutakse "land"-iks e. maaks
8.a.Metallide ja sulamite omadused Füüsikalised - Tihedus - Sulamistemperatuur - Kõvadus - Elastsus Mehaanilised - Tugevus - Voolavus- ja tugevuspiir, väsimus- ja roometugevus; - Plastus, sitkus Tehnoloogilised - Vormitavus: valatavus, defromeeritavus, lõiketöödeldavus; - Liitevõime: keevitatavus, liimitavus jm Keemilised - Vastupanu oksüdatsioonile - Korrosioonile - Keskkonnamõjudele Muud mittemehaanilised - Elektrilised - Magneetilised - Optilised - Soojuslikud Füüsikalised omadused Tihedus on homegeense aine mass ruumalaühiku kohta. Tiheduse ühikuks on kg/m3. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele defromatsioonile, kui tema pinda tungib suuema kõvadusega keha. Värvus Metallid on läbipaistmatud, isegi väga õhukesed metall-lehed ei lase valgust läbi. Peegeldunud valguses metallid läigivad, kusjuures igal metallil on oma varjundiga läige: vask
prismas ja ilmneb erineva värvuse osana. Valguse kiirus mingis materjalis on avaldatav valemiga (joon. 8.7) 1 v= µ 67 - materjali dielektriline läbitavus; µ - materjali suhteline magnetiline läbitavus. c µ n= = = r µr v o µo r materjali dielektriline konstant; µ r materjali suhteline magneetiline läbitavus; Enamik materjale pole magneetilised s.t. µ r 1 ja n r Antud avaldus esitab sõltuvuse murdumisnäitaja ja dielektrilise konstandi vahel läbipaistvale materjalile ja ka polümeermaterjalidele. n väärtused keraamikale on vahemikus 1,4 ÷ 1,6 (klaasile 1,5) Kristalsetes kuubilistes kristallvõres kristalliseeruvates materjalides ei sõltu murdumisnäitaja kristallograafilisest orientatsioonist (s.o. need materjalid on optiliselt isotroopsed).
teisalt iseloomulik signaturism (seega ka raviprintsiip ,,sarnast sarnasega"). Selline lähenemine oli põhjustatud Paracelsuse alkeemiku taustast, mis omakorda tähendas müstikasse kaldumist. Paracelsus uskus, et loodus on ravimtaimed ,,signeerinud", kusjuures nende kasutamisvõimalustele vihjavad kõikvõimalikud morfoloogilised tunnused (värv, maitse, lõhn, kuju jne). Paracelsuse arvates on signa naturae't omavatel taimedel teatavad magneetilised omadused, mis lubavad taimi kasutada siirikutena (vt ptk 2). Taimi seostas ta ka astroloogilise kompleksiga, arvates, et nt planeedid avaldavad mõju nii haigusele kui taimele (ravimi toimele). (Kuu mõju all olevaid taimi nt arvas olevat võimalik kasutada nn närvihaiguste raviks.) Keskaja lõpuperioodi iseloomustab jätkuv teadmiste kogunemine farmaatsia vallas. Seda põhjustas nii ülikoolide areng, maadeavastused kui ühiskonna jätkuv poliitiline korrastumine
annaabi.ee 
