hüdratatsiooniks e. hüdraatumiseks. Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb ning rõhu tõstmisel suureneb. Kristallhüdraatideks nimetatakse kristalseid aineid, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid (CaSO4 * 2H2O kaltsiumsulfaat-vesi (1/2) e. kips). Vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumsoolad põhjustavad vee karedust (kaltsiumi- ning magneesiumsoolade sisalduvus vees). Kareda vee kuumutamisel või keetmisel tekib keedunõu põhja ning seintele kõva ja krobeline katlakivi kiht. Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustamatud karbonaadid CaCO3 ja MgCO3, mis ongi katlakivi põhikoostisained. Protsendiline kontsentratsioon näitab, mitu % lahustist on lahustunud aine, mitu g lahustist on lahustunud aine
10-7 H2O + H2In2- = In3- + H+ K2 = 2,8.10-12 Orgaanilised ained, mis annavad metallikatioonidega intensiivselt värvunud komplekse. Kompleksonomeetriliste tiitrimiste kasutamine Metallikatioonide määramiseks .Vee kareduse määramine. Ca, Mg ja raskemetallid, looduslikus vees enamuses Ca ja Mg, seepärast väljendatakse CaCO3-na. EDTA-ga tiitrimine pH 10 juures, indikaatoriks ET-00. Vee kareduse määramine: Vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vähelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Redoksreaktsioonid: Toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemiline ahel:
Vee kareduse määramine - vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vhelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Ca(HCO3)2+2HCl = CaCl2+2vesi+2CO2 Vee püsiv karedus on tingitud peamiselt sulfaat ja kloriiioonide sisalduset. Vee mööduv ja püsiv karedus mood üldkareduse. Üldkareduse määramiseks sadestatakse Ca ja Mg ioonid naatriumkarbonaadi ja NaOH
2. Vee testide tegemine Pilt 5. NO2 test (Foto:T.Engmann) 2.2.1.Mageveetestid Pilt 6. Mageveetestid- pH, NO2, NO3 (Foto : T.Engmann) 8 2.2.1.1. GH-test ( üldine karedus) Pilt 7. GH-test ( Foto: T.Engmann) Tunnused JBL-i GH-testi (Pilt 7) on lihtne teha ja sellega saab kiiresti määrata magevee karedust. Miks Testida? Sõltuvalt aluspinnase koostisest ja päritolust võib vee leelismaasolade, tavaliselt kaltsium- ja magneesiumsoolade, sisaldus olla erinev. Vee karedus sõltub vees olevatest kaltsium- ja magneesiumioonide hulgast. Kalad ja taimed elavad hästi vees, mille karedus jääb vahemikku 5-20d. Liigsed vee karedust tuleb siiski vältida. Mida teha ebasoodsate väärtuste puhul Vee kareduse vähendamiseks on erinevaid meetodeid. Täpsemat teavet küsige loomapoest. Veekareduse vähendamiseks kasutage JBL AquaDur plusi. Juhend: 1. Loputage korduvalt proovianumat testitava veega. 2
jääv- ja muutuvkaredus. Bioloogilises mõttes on vee karedusastmel koos vee reaktsiooniga kalade ja teiste vees elavate organismide normaalse arenemise tagamisel väga suur tähtsus. Katsete käigus on tähele pandud, et väga paljude kalaliikide mari ei arene karedas vees normaalselt ja sageli isegi sureb juba varajases arengustaadiumis. Akvaristika seisukohalt on väga oluline ka vee karedust tekitavate alkaalsete kaltsium- ja magneesiumsoolade võime tasandada vee happelisuse kõikumisi. [5] 4.2 Vee kareduse määramine Akvaariumipraktikas on senini enamkasutatavaks meetodiks vee kareduse määramine seebivee meetodil. Praktikas kasutatakse kaht meetodit mis teineteisest erinevad põhiliselt ainult kasutatava seebilahuse konsentratsiooni poolest. Need meetodid on Clarki'i meetod ja Boutron-Boudet' meetod. Seebiveemeetodid on 8
hüdraatumiseks. Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb ning rõhu tõstmisel suureneb. Kristallhüdraatideks nimetatakse kristalseid aineid, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid (CaSO4 * 2H2O kaltsiumsulfaat-vesi (1/2) e. kips). Vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumsoolad põhjustavad vee karedust (kaltsiumi- ning magneesiumsoolade sisalduvus vees). Kareda vee kuumutamisel või keetmisel tekib keedunõu põhja ning seintele kõva ja krobeline katlakivi kiht. Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustamatud karbonaadid CaCO3 ja MgCO3, mis ongi katlakivi põhikoostisained. Protsendiline kontsentratsioon näitab, mitu % lahustist on lahustunud aine, mitu g lahustist on lahustunud aine
Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO3-) ja karbonaadid (CO32-). Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Vananemise põhjus: Katlakivi tekke vältimiseks tuleb veest eemaldada kas Ca2+ ja Mg2+ ioonid või HCO3-. rasvhapete kaltsium- ja magneesiumsoolade moodustumise vältimiseks tuleb eemaldada veest Ca2+ ja Mg2+. 18. Vee dissotsiatsioon: prootonite kontsentratsioon, pH mõiste, vesilahuste pH väärtuste diapasoon. Kas ja kui, siis kuidas on võimalik määrata vesilahuste pH väärtusi? Millised on lahuste pH väärtused, kui: a) [H+] = 8,4 10-3 mol / L; b) [H+] = 4,2 10-12 mol / dm-3? Vee dissotsiatsioon: 2H2O<-> H3O+ + OH- , lihtsustatult: H2O<-> H+ + OH- Temp tõusuga dissotsiatsioon suureneb. Dissotsiatsioon ioonideks lagunemine
annaabi.ee 
