Magma mõiste | Sõnu seletav sõnastik

2

Magma on kõrge temperatuuri (650-1600 o C) ja rõhu (üle 3 x 10 8 Pa) tingimustes maakoores või vahevöö ülemises osas tekkinud viskoosne vedelik, mille peamisteks koostiselementideks ja –ühenditeks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H 2 O, CO 2 , H 2 S. (1) Laava on maapinnale väljavoolanud magma.

Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal

0

Magmakambrite teke – kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad – sukelduv laam satub järjest suurema rõhu alla, mineraalid/kivimid hakkavad moonduma vabastades kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri – kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad magmakambrid (nende kohale tekivadvulkaanid). 24. Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid.

Maateaduste alused

1

Magma - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel) ja tekivad lamedad kuhikud

Laamad, vulkaanid

0

Magma viskoossus on määratud põhiliselt kolme faktori poolt: 1)sulami keemilisest koostisest, 2) temperatuurist 3) gaaside sisaldusest Vulkaanil on mitmeid erinevaid tüüpe, näiteks Šlakikoonus, Maar, Kaldeera, Supervulkaan, Merealune vulkanism,ning põhilised kiht- ja kilpvulkaanid Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad.

Litosfäär: Maa siseehitus, kivimid, vulkaanid, tsunamid, laamad, maavärinad

0

Magmakivim – magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim o magma, millest tardkivimid moodustuvad, on mitmesuguse mineraalse ja keemilise koostise ning suurtes piirides muutuva viskoossusega kõrgemperatuuriline vedelik Kõik enamlevinud tardkivimid sisaldavad alati nii räni kui ka hapnikku, seega on tardkivimeid moodustavaiks mineraalideks silikaadid.

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

0

Magma - >Tardkivimid->Settekivimid->Moodnekivimid->Magma. Laamade liikumisviisid : **Kohtades kus magma tõuseb intensiivselt vahevööst maakoorde rebitakse kaks maakooreplokki teineteisest eemale ning nendevahelisse lõhesse moodustuvad magma tardumisel uued kivimid.

Rannikud

1

Magmakolle - vahevööst tungiva magma kogunemiskoht maakoores

Vulkanism

0

Magmat nimetatakse laavaks. Neid eristatakse tardumissügavuse järgi: intrusiivsed ehk süvakivimid ja vulkaanilised ehk purskekivimid Ja happelisuse järgi: ultraaluseilid, aluselid, keskmised ja happelised.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega.

Maateadus alused

0

Magma chamber - Magmakoldes on magma 650-1200 lava flow-laava on vulkaanikraatrist välja voolanud magma, millest on eraldunud suurem osa gaase ash cloud-vulkaaniline tuhk ja gaasid

Etna vulkaan

0

Magma on keerulise silikaatse koostisega looduslik sulam, mis tekib vahevöös ja maa-koores (35-75 % moodustab SiO2). Ränirikas on happeline ja madala temperatuuriline.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

0

Magmasisaldus on graniitne, magmavool on lühike, harv või puudub üldse, päritolu- mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades, N: Etna (Sitsiilias, Itaalias).

Geograafia riigieksami mõisted

0

Magma on kõrge temperatuuri (650-1600° C) ja rõhu tingimustes tekkinud vedel sulam, mille peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O,

Litosfäär

0

Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass, mis on tekkinud sügaval maakoores, kus kivimite ülessulamiseks on sobivad tingimused.

Geograafia riigieksami mõisted

0

Magma on maa sisemise soojuse arvel sügavamates kihtides ülessulanud looduslik sulam, mis võib väljuda maapinnale või ookeanipõhja vulkaanide näol.

Keskkonnageoloogia

0

Magma on hästi liikuv ning voolab rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludega laiali ja „ehitab“ lameda vulkaanikoonuse.

Litosfäär

0

Magma - Maa sisemuses asuv looduslikult esinev anorgaaniline ülessulanud kivimeist koosnev vedel tahke aine.

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

0

Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete kivimeist koosnev vedel mass.

Geograafia põhimõisted

0

Magmatismi - ja vulkanisminähtused, maakihtide kurrutumine ja kihte läbivate murrangute teke, maakoore aeglased

Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED

0

Magmakolle – sügaval maakoores või vahevöös moodustunud sulakivimi kogumik, kust pärineb vulkaani laava.

Vulkaanid

0

Magma - maa sees Laava - maa pinnal Viskoossus sõltub: gaaside sisaldus, keemiline koostus, temperatuur.

Litosfäär, konspekt

0

Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava tardumine on kiire.

Maa siseehitus - Litosfäär

0

Magma - sügaval maakoores või vahevöö ülaosas moodustuv hõõguvtuline kergesti liikuv kivimass

Geograafia mõisted

0

Magma on tekkinud sügaval maapõues, kus kivimite ülessulamiseks on piisavalt kõrge temperatuur.

Litosfäär

0

Magmat nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused.

Vulkaanid, Krakatau purse

0

Magma – gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores.

Vulkanism, maavärinad

0

Magmalised kivimid e. tardkivimid - 95% (25% pindalast) 2. Settekivimid - 5% (75% pindalast) 3. Moondekivimid

Mullateaduse I KT

0

Magma - Maa sügavuses tekkinud tulikuum veeaurust ja gaasidest küllastunud kivimite sulam

Lõpueksami kokkuvõte

0

Magma – Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite

Riigieksami materjal

0

Magma - ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt.

Geograafia KT \\\"Litosfäär\\\"

0

Magma - -----(tardub)tardkivimiks, see mureneb, settib -----------settekivimiks, see

Vulkaanid, maavärin, mullakihid, kivimid.

-1

Magma - Maa sisemuses olev ränirohke tulikuum sulam Magma ja maakoore iseloomu järgi jagatakse vulkaanid: a) Lõhepurske vulkaanid – tekivad väiksed lõhed ja siis laavavoolud, tekivad laava platood b) Keskpurske vulkaanid - Kilpvulkaanid – Mauna kea - kuhikvulkaanid – Etna

Geograafia riigieksamiks materjal

0

Magmakivimeid - süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena.

Litosfääri ülevaade

0

Magma - või laavakeha osade erineva kiirusega jahtumisest või laialivoolamisest.

Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal

0

Magma on happeline ja paks ning tekivad kõrged koonuse kujulised vulkaanikuhikud.

Litosfäär

0

Magma - >Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete

Rannikud

0

Magma - ehk tardkivimid moodustuvad magma tardumisel maakoores või maapinnal.

Maateadused I kordamisküsimused

0

Magma - ehk tardkivimid liigitatakse ränisisalduse (SiO2) alusel järgmiselt:

Maateadused I kordamisküsimused

0

Magmakivimid ehk tardkivimid. Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal.

Maateaduste alused

0

Magma on sulanud kivim, kristallidega või ilma, mis paikneb maa Magma

Vulkanismi ettekanne

0

Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

0

Magmakivimid - kivimid, mis moodustuvad magma kristalliseerumisel(graniit)

Litosfäär, konspekt

0

Magma koostis on väga tähtis, sest sellest sõltub otseselt vulkanismi

Maateadused I kordamisküsimused

0

Magma on vähe liikuv, tekivad terava kujuga vulkaanikoonused.

Geograafia materjali kokkuvõte

0

Magma – maakera sisemuses tulikuum vedel kivimite sulamass.

Ooeaniline ja mandriline kliima

0

Magma on hästi voolav ja moodustab lameda vulkaanikoonuse.

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

0

Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud.

Maa siseehitus - Litosfäär

0

Magma on aeglaselt liikuv ja voolab aeglaselt maapinnal.

Litosfäär

0

Magma on maakoore all vahevöös olev kivimite sulam.

Geograafia KT2

0

Magma on üldiselt väiksema tihedusega kui kivimid.

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE

0

Magma on vedelam vahevöö sügavamates kihtides.

Vulkaanid, maalihked

0

Magma - e. tardkivimid tekivad magma tardumisel.

TSÜKLID loeng

0

Magma - vulkaan, mäestik, süvik, maavärinad.

Litosfäär, pedosfäär ja atmosfäär

0

Magma on tulivedel aine vahevöö ülakihtides.

Vulkaanid

0

Magmakivim – magma tardumisel tekkinud kivim.

Geograafia riigieksami mõisted

0

Magma - tardub -TARDKIVIM - sulab - MAGMA

Litosfäär

0

Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid.

Referaat "Vulkaan"

0

Magma on maasees tulivedel kivimi mass.

Laamad, maavärinad, vulkaanid

0

Magma - , moonde- ja settekivimiteks.

Litosfääri kokkuvõte

0

Magma – vedel kivimite sulamass

Litosfäär

0

Magma on kuum vedel kivimmass.

Maakera siseehitus, laamad

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti