Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Mõistete sõnaraamat
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link
Magma on kõrge temperatuuri (650-1600 o C) ja rõhu (üle 3 x 10 8 Pa) tingimustes maakoores või vahevöö ülemises osas tekkinud viskoosne vedelik, mille peamisteks koostiselementideks ja –ühenditeks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H 2 O, CO 2 , H 2 S. (1) Laava on maapinnale väljavoolanud magma.
Magmakambrite teke – kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad – sukelduv laam satub järjest suurema rõhu alla, mineraalid/kivimid hakkavad moonduma vabastades kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri – kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad magmakambrid (nende kohale tekivadvulkaanid). 24. Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid.
Magma - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel) ja tekivad lamedad kuhikud

Magma viskoossus on määratud põhiliselt kolme faktori poolt: 1)sulami keemilisest koostisest, 2) temperatuurist 3) gaaside sisaldusest Vulkaanil on mitmeid erinevaid tüüpe, näiteks Šlakikoonus, Maar, Kaldeera, Supervulkaan, Merealune vulkanism,ning põhilised kiht- ja kilpvulkaanid Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad.
Magmakivim – magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim o magma, millest tardkivimid moodustuvad, on mitmesuguse mineraalse ja keemilise koostise ning suurtes piirides muutuva viskoossusega kõrgemperatuuriline vedelik Kõik enamlevinud tardkivimid sisaldavad alati nii räni kui ka hapnikku, seega on tardkivimeid moodustavaiks mineraalideks silikaadid.
Magma - >Tardkivimid->Settekivimid->Moodnekivimid->Magma. Laamade liikumisviisid : **Kohtades kus magma tõuseb intensiivselt vahevööst maakoorde rebitakse kaks maakooreplokki teineteisest eemale ning nendevahelisse lõhesse moodustuvad magma tardumisel uued kivimid.

Magmakolle - vahevööst tungiva magma kogunemiskoht maakoores
Magmat nimetatakse laavaks. Neid eristatakse tardumissügavuse järgi: intrusiivsed ehk süvakivimid ja vulkaanilised ehk purskekivimid Ja happelisuse järgi: ultraaluseilid, aluselid, keskmised ja happelised.
Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega.

Magma chamber - Magmakoldes on magma 650-1200 lava flow-laava on vulkaanikraatrist välja voolanud magma, millest on eraldunud suurem osa gaase ash cloud-vulkaaniline tuhk ja gaasid
Magma on keerulise silikaatse koostisega looduslik sulam, mis tekib vahevöös ja maa-koores (35-75 % moodustab SiO2). Ränirikas on happeline ja madala temperatuuriline.
Magmasisaldus on graniitne, magmavool on lühike, harv või puudub üldse, päritolu- mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades, N: Etna (Sitsiilias, Itaalias).

Magma on kõrge temperatuuri (650-1600° C) ja rõhu tingimustes tekkinud vedel sulam, mille peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O,
Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass, mis on tekkinud sügaval maakoores, kus kivimite ülessulamiseks on sobivad tingimused.
Magma on maa sisemise soojuse arvel sügavamates kihtides ülessulanud looduslik sulam, mis võib väljuda maapinnale või ookeanipõhja vulkaanide näol.

Magma on hästi liikuv ning voolab rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludega laiali ja „ehitab“ lameda vulkaanikoonuse.
Magma - Maa sisemuses asuv looduslikult esinev anorgaaniline ülessulanud kivimeist koosnev vedel tahke aine.
Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete kivimeist koosnev vedel mass.

Magmatismi - ja vulkanisminähtused, maakihtide kurrutumine ja kihte läbivate murrangute teke, maakoore aeglased
Magmakolle – sügaval maakoores või vahevöös moodustunud sulakivimi kogumik, kust pärineb vulkaani laava.
Magma - maa sees Laava - maa pinnal Viskoossus sõltub: gaaside sisaldus, keemiline koostus, temperatuur.

Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava tardumine on kiire.
Magma - sügaval maakoores või vahevöö ülaosas moodustuv hõõguvtuline kergesti liikuv kivimass
Magma on tekkinud sügaval maapõues, kus kivimite ülessulamiseks on piisavalt kõrge temperatuur.

Magmat nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused.
Magma – gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores.
Magmalised kivimid e. tardkivimid - 95% (25% pindalast) 2. Settekivimid - 5% (75% pindalast) 3. Moondekivimid

Magma - Maa sügavuses tekkinud tulikuum veeaurust ja gaasidest küllastunud kivimite sulam
Magma – Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite
Magma - ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt.

Magma - -----(tardub)tardkivimiks, see mureneb, settib -----------settekivimiks, see
Vote UP
-1
Vote DOWN
Magma - Maa sisemuses olev ränirohke tulikuum sulam Magma ja maakoore iseloomu järgi jagatakse vulkaanid: a) Lõhepurske vulkaanid – tekivad väiksed lõhed ja siis laavavoolud, tekivad laava platood b) Keskpurske vulkaanid - Kilpvulkaanid – Mauna kea - kuhikvulkaanid – Etna
Magmakivimeid - süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena.

Magma - või laavakeha osade erineva kiirusega jahtumisest või laialivoolamisest.
Magma on happeline ja paks ning tekivad kõrged koonuse kujulised vulkaanikuhikud.
Magma - >Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete

Magma - ehk tardkivimid moodustuvad magma tardumisel maakoores või maapinnal.
Magma - ehk tardkivimid liigitatakse ränisisalduse (SiO2) alusel järgmiselt:
Magmakivimid ehk tardkivimid. Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal.

Magma on sulanud kivim, kristallidega või ilma, mis paikneb maa Magma
Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Magmakivimid - kivimid, mis moodustuvad magma kristalliseerumisel(graniit)

Magma koostis on väga tähtis, sest sellest sõltub otseselt vulkanismi
Magma on vähe liikuv, tekivad terava kujuga vulkaanikoonused.
Magma – maakera sisemuses tulikuum vedel kivimite sulamass.

Magma on hästi voolav ja moodustab lameda vulkaanikoonuse.
Magma on aeglaselt liikuv ja voolab aeglaselt maapinnal.
Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud.

Magma on maakoore all vahevöös olev kivimite sulam.
Magma on üldiselt väiksema tihedusega kui kivimid.
Magma on vedelam vahevöö sügavamates kihtides.

Magma - e. tardkivimid tekivad magma tardumisel.
Magma on tulivedel aine vahevöö ülakihtides.
Magma - vulkaan, mäestik, süvik, maavärinad.

Magmakivim – magma tardumisel tekkinud kivim.
Magma - tardub -TARDKIVIM - sulab - MAGMA
Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid.

Magma on maasees tulivedel kivimi mass.
Magma - , moonde- ja settekivimiteks.
Magma – vedel kivimite sulamass

Magma on kuum vedel kivimmass.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun