Keskaja Rooma
Tsensorite valitsusaeg
oli 5 aastat. Valiti endiste konsulite seast. Korraldasid kondanike loendusi ning koostasid
senaatorite nimekirja. Nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas
tõsine oht, aliti ametisse piiramatu võimuga diktaator.
Rahvatribuunid valiti plebeide hulgast ning nende ülesandeks oli panna keeld ükskõik
millisele riigorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve.
Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes nii endistest kui ka tegevatest magistraatidset.
Senaatorid olid ametis eluaegselt. Senaatoreid oli u 600. Senati kätte oli koondunud kõik
tähtsamad valitsemisalad. Seaduseelnõud mis rahvakoosolekutele läksid pidid enne läbi käima
Senatist.
Rahvakoosolekuid kutsuti kokku ainult selleks, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi
esitatud ettepanekute üle. Lihtkodanikud ise ettepanekuid teha ei saanud. Hääletamine toimus
elamispiirkondade ning söjaväeosade kaupa. Rooma riigikord oli pm aristokraatlik.