Mõned ajaloolased peavad asutamisaastaks 1415. aastat. 1422. aastal müüs keegi Johannes Malner apteegi edasi arst Hermannile. Uus omanik sattus rahalistesse raskustesse ja kui ta suri, ei jätkunud raha isegi tema matmiseks. Selleaegne magistraat kattis vaese apteegi matusekulud, võttes selle tasuks apteegi enda valdusesse 1579 ja 1581 vahel tuli Tallinnasse oma kodulinnast Pressburgist (tänapäeval Bratislava) ungarlane Johann Burchart Belavary de Sykava, kes võttis Raeapteegi magistraadilt rendile. 1582–1911 oli apteek kümme sugupõlve Burchardide perekonna omanduses: 106 aastat linna rentnikena ning üle 200 aasta perekonna pärisomandina, kuni viimase omaniku pärijad apteegi 1911. aastal maha müüsid. Tallinna raeapteekrite Burchartite perekonnas valitsenud traditsiooni kohaselt sai vanim poeg alati nimeks Johann, see tingis ka nende järjekorranumbrid: Esimene meditsiinilise haridusega apteeker oli alles viienda põlve Burchart, kes õppis Stockholmi ülikoolis
arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Villa Tammekann Alvar Aaltoga sai kirjavahetus alguse 1932. aasta märtsis ja jätkus kuni 1933. aasta teise pooleni. Ehitusloa maja ehitamiseks saadi Tartu magistraadilt 15.7.1932 ja ehitustööde algusega keskendus kirjavahetus välisseinte paksusele ja sellest tekkinud mõõtude erinevusele ning sokli kõrgusele või elutubade põranda kõrgusele ja päratpoole lamekatuse töövigadele. Kuigi majaperenaise värvikaist kirjadest,millele Alvar Aalto püüab hästi leplikult ja asjalikult vastata, saab pildi ka segasest projektist, edenedes see tegelikult väga kiiresti.
annaabi.ee 
