Tegemist on Eesti ühe varaseima neogooti kirikuga. Kiriku arhitekt on kubermanguarhitekt Cristoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil. Tallinna Jaani kiriku ehitamise otseseks ajendiks oli tõsi asi, et traditsiooniliselt Eesti kogudusele kuulunud Püha Vaimu kirik linna ajalooliseks keskuses jäi 14 000- liikmelisekskasvanud kogudusele väikeseks. Raha kogumist uue kiriku ehitamiseks alustati juba 1851.aastal. Tallinna magistraadil, kellel oli kirikule patronaaziõigus, saadi ehitamiseks luba Toomgildi päralt olnud krundile linnamüürist väljaspool. Jaani kiriku projekt telliti Tallinnas sündinud ja Peterbusri Kunstide Akadeemia arhitektikutse omandanud Cristoph Auust Gablerilt, kes alates 1859. aastast kuni oma surmani täitis Eestis kubermanguarhitekti kohuseid. C. A.Gabler oli Jaani kiriku viieaastase ehitamise vältel põhiliseks tööde järelevaatajaks, ehitusmeistriks-töödejuhatajaks oli Carl Sensenberg
on levinud euroopasse edasi, ka üle maailma peale hiilgeaega, Põhimõtted : seadused on universaalsed – kehtivad kõigi jaoks ( rooma suhtes võttes kehtivad polisele), alates PR revolutsioonist saavad üleüldse seadused universaalsest, algselt puudutavad ainult kodanikkonda ehk siis patriitse ja plebeisid; õigus edasi kaevata(ius provocationis), roomas käis see rahvakoosolekute kaudu, see kehtis ainult tsiviilasjade kohta, edasikaebamisõigus ei kehtinud armees. Armees oli magistraadil 100 % õigus armeesse kutsutute elu ja surma üle. Armees on õigused karmimad. Keisrivõimu ajal toimus muutus, keiser võis igal ajal sekkuda. Rooma elanikkond laiened ja nende elanikkonna staatus oli väga erinev. Roomlastel oli väga kirju staatus: Vabad inimesed- kodanikud (cives) kodanikud, kellel polnud kõiki õigusi (cives sine suffragio – nende arvamust ei küsita ja neid ei saa panna riigiametitesse)