Ainult suvel kipuvad mõned taimed kuumaga närbuma. Malta pinnamood on üsna tasane- kõrgeim koht tõuseb vaid 239 meetrit üle merepinna. Joogivee saamine on Maltal probleem. Kõige rohkem vett vajatakse Maltal suvel, kui vihma ei saja. ning talvel sajab vihm suurte valingutena ja kipub pigem otse merre voolama kui pinnasesse imbuma. Malta koosneb peamiselt lubjakivist, mis hästi vett läbi laseb. Maa all saja meetri sügavuses on suured mageveereservuaarid. Rohkem kui pool Malta joogiveest saadakse merevee soolatustamise teel, mis on tõstatanud fossiilsete kütuste kasutamise ja saastamise teema. Pinnavee nappuse tõttu on taimestik kidur ja kuivalembene. Puud, põõsad, mitte rohi ilmestavad siinset haljust. 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE ISESEISVAKS RIIGIKS Väikesel saarriigil Maltal on väga rikas ajalugu. Siiani säilinud huvitavad vaatamisväärsused tõendavad Malta iidset vanust. Säilinud on paljud iidsed templid.
üleminek madalsoodest rabadeks. Jaotus: S'; S''; S''' ja halvasti või keskmiselt lagunenud S1; S2 On toitainete vaesed, hapud, põllumajanduslikult ei kasutata. MKT: siirdesoo, männikud harvem ka sookaske V-Va klass Rabad · tekkinud siirdesooldest või veekogude pinnalt kinni kasvamisel · pindmiseks kihiks > 30 cm tüsedune sfagnumturvas; · alaliselt liigniisked kuid üleujutusi ei esine, pH 2,5-4,0 · on mageveereservuaarid · põllumajanduses ei kasutata MKT: raba(hõredad männikud või ka sookask) V-Va boniteet Erosiooni ala mullastik E Haritavate maadena 70% ehk 59000 ha erosioon on mulla ära kandumine tuule või vee poolt Jaotus: normaalne ehk geoloogiline kiirendatud (kultuuristatud aladel) Eestis tähtsaim vee-erosioon, mis sõltub sademete hulgast, reljeefist ja taimkattest, muldade omadustest. Kõige kergemini on ära uhtav jäme tolmjas liivane materjal.
Jaotus: S?; S??; S??? ja halvasti või keskmiselt lagunenud S1; S2 On toitainete vaesed, hapud, põllumajanduslikult ei kasutata. MKT: siirdesoo, männikud harvem ka sookaske V-Va klass Rabad · tekkinud siirdesooldest või veekogude pinnalt kinni kasvamisel · pindmiseks kihiks > 30 cm tüsedune sfagnumturvas; · alaliselt liigniisked kuid üleujutusi ei esine, pH 2,5-4,0 · on mageveereservuaarid · põllumajanduses ei kasutata MKT: raba(hõredad männikud või ka sookask) V-Va boniteet Erosiooni ala mullastik E Haritavate maadena 70% ehk 59000 ha erosioon on mulla ära kandumine tuule või vee poolt Jaotus: normaalne ehk geoloogiline kiirendatud (kultuuristatud aladel) Eestis tähtsaim vee-erosioon, mis sõltub sademete hulgast, reljeefist ja taimkattest, muldade omadustest. Kõige kergemini on ära uhtav jäme tolmjas liivane materjal.
annaabi.ee 
