Austraalia loomastiku uurimistöö
on suutelised välja sirutama ning pead kilbi alla peitma. Enamik magevee-, maismaa- ja
merikilpkonni on kooldkaelalised, kes tõmbavad kilbi alla terve kaela ning pea. Nende kael on
lühem ja vähemliikuv kui pöördkaelalistel. Austraalias elavad pöördkaelalised kilpkonnad,
kes painutavad oma kaela vaid küljele, ent ei tõmba kilbi alla.
3.2.1 Sugukond: Madukaellased
Austraalia madukaelkilpkonn on kahtlemata arvukaim ning
tuntuim Austraalia mageveekilpkonn. Ta on eranditult lihasööja
loom, oma saaki püüab ta aga seisvatest või aeglase vooluga vetest.
Austraalia madukael kilpkonn võlgneb oma nimetuse eriliselt pikale
kaelale, mis täielikult väljasirutuna on koos peaga kehast pikem.
Madukaelkilpkonn tõmbab hädaohu korral pea kilbi alla, pöörates
selle S-tähe kujuliselt küljele. Austraalia madukael kilpkonna
kehatemperatuur kõigub 23°C ja 32°C vahel. Ta võib elada nii maismaal kui vees. Ta eelistab