Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus"
Väga konkreetselt ning arusaadavalt
tuleb see välja teose lõpupoolel, mil peategelane Olavi on äsja abiellunud enda armastatu
Küllikkiga. Oma kaasat kosides teadis Olavi, et Küllikki on samuti "puhas" ning on ennast
Olavi jaoks hoidnud. Pulmapäeval tuli Olavi juurde tundmatu mees, kes talle Küllikki kohta
peigmehe jaoks võõrast informatsiooni mainis. Nimelt ütles võõras:"..Kas sa arvad sa ise
valge talle saavat?" vihjates sellega Küllikki magatamisele meestega ning Olavi võttis seda
koheselt kui puhast tõde, saades oma mõrsja peale tulivihaseks ning raevudes talle käratanud,
et too üldsegi süütu ei ole. Täpselt samasugune korduv muster nagu Tuglaselgi on siin teoses
olemas; need "õiged" naised peavad olema "puhtad ja puutumata", muidu ei kõlba nad enam
kellegi kaasaks olema. Naisetegelaste positsiooniks oleks nendes teostes justkui ainult
abikaasa roll