Kaetud mullakihiga. Paistab nagu looduslik küngas. Esifassaad kujundati ilusalt. · Jääkelder jõukamates taludes hoiti seal jääd, millega jahutati suvel piima. · Aidad majandushoone talu õuel. Algseks hooneks oli sammaslava, millel hoiti jahisaaki, et ulukid seda ära ei viiks. Aida põrand pidi olema jahe, mullast, savist või kivist. Niiskuse vältimiseks ehitati see maapinnast kõrgemale. Aida nurgad toetusid suurtele maakividele. Suvel kasutati aitasid magamiskohtadena. Siis tehti sinna ka aken. 1) viljaait 2) kala-/lihaait 3) riideait muu) kirstuait, magamisait, söögiait, piimaait, meeait. · Eestis on leitud hooneid, mida kasutati tagavarade hoiustamiseks juba 10-11 sajandi asulakohtadel. Aida sisse tehti auk, et kass saaks käia hiiri püüdmas. Aida ees oli tihti suur katusealune. · Suitsuahi soolamise kõrval üks vanimaid tooraine säilitamise viise. Ranna ääres suitsutati enamus kalu ja igal majapidamisel oli suitsuahi
kaudu, mis oli mõeldud ka, kui ventilatsiooniava või korsten. Katuste kaudu pääses ka ühest elamust teise. Kuna siseruumides oli vähe valgust ja halb ventilatsioon, siis kasutati katuseid ka kohana, kus tehti enda igapäevast tööd (valmistati toitu ette, jne.). Tüüpiline hoone sisaldas üht suurt ruumi, mis oli ühendatud teiste väiksematega. Suur ruum oli varustatud ahju ja hoiukirstudega. Toa põrandal esines kohati must pinnast kõrgemale tõstetud kohti, mida kasutati laudadena, magamiskohtadena ja istumiseks. Ruumi kolmes seinas olid liigutatavad puidust pingid. Ruumi pikkus oli umbes 5 - 6 m. Hoonesse kuulus lisaruumina ka teraviljahoidla. Igas majas oli ka oma püha ruum, kus viidi läbi rituaale ning teisi usulisi kombetalitusi. Seda ruumi kaunistati tavaliselt detailselt töödeldud religioosse taustaga seinamaalingutega. Seintesse ja põrandal olevate platvormide äärtesse kinnitati loomapealuid ja sarvepaare, mi solid ilmselt sümboolse tähendusega.
annaabi.ee 
