Kaitse Eestis: Karu ei ole Eestis kaitse all olev liik. Elupaik: Karu elab põhiliselt suuremates metsamassiivides. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Talviti karu magab maapinnaorvas või –koopas, mille ta vooderdab oksaraagude, sambla või muu kuivanud taimse materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ Eluviis: Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult rändavad karud päevas kekskmiselt 2-3,5 km; kõndides on nende kiirus 5-6 km/h, sörkides 10-12 km/h, joostes 22-51 km/h. Täiskasvanud isased rändavad laialt ringi. Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meelitada
mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab 3 ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Talviti karu magab maapinnaorvas või koopas, mille ta vooderdab oksaraagude, sambla või muu kuivanud taimse materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ ELUVIIS Karu on peamiselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on üksildased, kuid nende territooriumid
koote; viljavihud asetati tasasele pinnale, milleks valiti tavaliselt tuulised mäetipud ning härjad ja eeslid vedasid neist üle peksukelgu. Veskeid oli mitut tüüpi: käsiveskid, loomade- vanade härgade, eeslite või isegi hobuste jõul töötavad veskid, vesiveskid, tuuleveskid. Hooned oli valmistatud kivist, tellisest või krohvitud roogadest. Tavaliselt koosnes maja kahest-kolmest toast: üks neist, kus asus avatud kolle, täitis köögi ja pere magamiskambri aset, teistes säilitati vilja ja veini, mis oli valatud suurtesse tünnidesse. Mõnikord oli majal kaks korrust: ülemisel paiknesid eluruumid, alumisel hoiti tööriistu; seal võis asuda ka loomade jõul töötav veski. Talupoegade majadel oli muldpõrand ja õlgkatus. Maja võis olla ristkülikukujuline või ebakorrapäraline. Majad olid napilt möbleeritud. Voodi oli tavaliselt tehtud laudadest ja seisis kahel pukkjalal. Raam oli varustatud köite või
annaabi.ee 
