Hällisurm ei ole pärilik. Hällisurma esinemissagedus Imikute äkksurma sagedus Põhjamaades on 0,6 juhtu 1000 imiku kohta, lääneriikides on äkksurma sagedus suurem, kus 1000 imiku kohta sureb 24 väikelast hällisurma. Hällisurm esineb tavaliselt vanuses üks kuu kuni üks aasta. Sagedamini esineb see 3.- 4. elukuu vanuses ja tavaliselt juhtub see öösel. Hällisurma tekkepõhjused Tekkepõhjused ei ole kindlalt teada. Arvatakse, et see on seotud madal sotsiaalse klassiga, imikute magamisega vanemate voodis, ema suitsetamise, madal sünnikaalu ning lapse magamisega kõhuliasendis. Ühelegi sellele pole aga tõestust leitud. Avaldumine: Hällisurma tunnuseks on lapse leidmine voodist, puudub hingamine, surm saabub valutult ning elustamine ei anna mingeid tulemusi. Äkksurma väljaselgitamine: Kuna imiku äkksurmal puuduvad tekkepõhjused ning kindlad tunnused olukorra vältimiseks, siis välisel vaatlusel puudub võimalus kindlaks teha surmapõhjus.
aeglustuvad. 4.faas. Magaja liigutab end harva, raskesti äratatav. Inimene on "sügavas unes". 5.faas- Nähakse põhiosa unenägudest. Bioloogilised : Ööpäevased rütmid Füüsiline aktiivsus Toit ja jook Norskamine Psühholoogilised: Meeleolu Ängistus Unenäod Arusaamad Sotsiokultuurilised: Kus ja kellega magatakse Riietumine Magamisega seotud ravimid Poliitilis-majanduslikud: Elamiskoht ja ülerahvastus Kodutus Vahetustega töö Lisatöö Magamisega seotud liiklusõnnetused Keskkonnategurid: Turvalisus Müra Ümbritseva keskkonna temperatuur Kosmos
magama minekut Väldi suitsetamist mõned tunnid enne magama minekut Väldi kohvi joomist 6 tundi enne magama minekut (k.a. muud kofeiini sisaldavad toidud/joogid) Liigu regulaarselt õhtul, kuid väldi ülemäärast füüsilist pingutust Tegele millegi rahustavaga enne magama minekut (lõõgastu) Vaimne treening paremaks uneks Ravimeetod, mis võib insomnia käes vaevlejaid aidata, on nende mõistuse ja meelte vastav mõjutamine, et inimene seostaks voodit uneaja ja magamisega. Ühe antud meetodi osana võib inimene minna voodisse vaid siis, kui ta on unine ja kui tal siis uni peale ei tule, peab ta voodist ära tulema ning nii kaua ärkvel olema ja tegutsema, kuni tunneb ennast jälle unisena. Antud meetodis on oluline ka, et inimene väldiks lühikesi uinakuid voodis ja tekitaks omale sellise päevagraafiku, kus ta läheks magama iga päev samal kellaajal. Lõpuks on inimese keha juba harjunud sellise graafikuga ning seostab voodit ainult uneaja ja magamisega.
Filmil olidki iseloomulikud jooned tavaliste Eesti filmidega, mis tähendab, et filmi lugu läheb edasi aeglaselt ja rahulikus tempos (nt. näidatakse loodust, muusika ainult mängib) ning igasugune pingeline tegevus puudub. Selline film ei ole kahjuks aga väga meelde jääv ja on väga raske kogu see aeg jälgida pingsalt mis järgmisena juhtub. Film sobib eeskätt vanematele inimestele ja ka inimestele kellel on probleeme magamisega, sest minul tuli küll filmi jooksul suur tahtmine magama jääda.
Meditsiin 0,27 0 0,05 0,1 0,15 0,2 0,25 0,3 0,35 Levinumad väärarusaamad Väited Nõustun Pole kursis Ei nõustu Inimest võib hüpnotiseerida vastu tema tahtmist 32 46 Hüpnoos sarnaneb magamisega 46 32 Hüpnoosi ei saa teha ilma hüpnotiseerijata 51 27 Ainult madala IQga inimesed on kergesti hüpnotiseeritavad 6 72 Hüpnoos on mittekristlik 37 41
2 MAGAMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID Nii nagu kõiki teisi elamistoiminguid, mõjutavad ka magamist mitmesugused tegurid. Millised? · · · · · BIOLOOGILISED TEGURID Magamist mõjutavad paljud bioloogilised tegurid, nagu näiteks · · · · · Enamus elusolendeid on sünkroniseerinud oma organismi rütmid 24tunnise tsükliga. PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Indiviidi psühholoogiline seisund on magamisega mitmel erineval viisil seotud. Milliste erinevate viisidega? · · · · · · 3 SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Ka sotsiokultuurilised tegurid mõjutavad magamist. Kuidas? · · · · · · KESKKONNATEGURID Magamist võivad mõjutada paljud keskkonnategurid. Tooge asjakohaseid näiteid · Uni tuleb kergemini tuttavas ümbruses jahedas, vaikses, pimedas ruumis, mida
Nüüdsest peale ei olnud tal enam tagasiteed kloostrist, kuhu ta jäi oma elupäevade lõpuni. Mungad ja nunnad Munkadelt ja nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Mungal ei tohtinud olla kukrut ega raha, oma raamatut või isegi mõnda muud eset. Kõik mida ta kasutas oli kloostri oma. Kloostri juhtkond Kloostri juhtkond nõudis, et mungad ja nunnad suretaksid oma tõrgest liha sagedase palvetamise ja paastumisega, karmi töö ja vähese magamisega. Kloostri eeskirjad Kloostri eeskirjade vastu eksinuile määrati kas väike või suur karistus. Antud kloostris oli see kas 36 või 300 piitsahoopi või okasvöö kandmine paljal ihul. Mõnikord võtsid eritit vagad mungad endale vabatahtlikult täiendavaid karistusi Paastumine põhjustas tervisehäireid Kloostrites ei pööratud kuigi palju tähelepanu hügieenile, mis soodustas nakkushaiguste levimist. Esines juhtumeid, kus pikaajalise paastumise tagajärjel tabasid munki või nunnasid
5.3. Meditsiinilised rakendused........................................................10 1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas............................................................11 1.6. Hüpnoosi puudutavad eksiarvamused...............................................................12 1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist..........12 1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle.....12 1.6.3. Hüpnoos sarnaneb magamisega...............................................13 1.6.4. Naised ja madala IQ-ga inimesed on kõige kergemini hüpnotiseeritavad............................................................................... 14 1.6.5. Hüpnoos on ohtlik, mittekristlik või tervisele kahjulik...............14 1.6.6. Hüpnoos ei ole võimalik ilma hüpnotiseerijata..........................14 1.6.7. Hüpnoosiseisundisse on võimalik kinni jääda............................15 1.6
ja tavapärasemaks. Arusaamatu osa jääb välja ning lugu tõlgendatakse tuttaval viisil. Skeem vaimne representatsioon kõigist meie teadmistest teatud tüüpi sündmuse või olukorra kohta. Semantiliste seoste tekitatud interferents Selgitagem seda meeldejäetavate sõnade jada abil, milleks on: voodi, puhkamine, ärkvel, unenägu, ärkama, uinak, tekk, tukkuma, uinuma, norskama, tukastama, rahu, haigutama, unine. Need sõnad on seotud magamisega. Sõnade meeldetuletamisel meenub katsealustele vahel ka sõna ,,magama", mida tegelikult nimekirjas polnud. Seda efekti nimetatakse DRM paradigmaks. Ekslik tuttavlikkus Tuttavlikkus on üldine tunne, et stiimulit on varem kohatud. Näitena näidati katsealustele lavastatud kuritegu. Hiljem paluti kuritoes osalenute nägusid tuvastada fotode abil võimalike kurjategijate nägudest. Tegelikult õigeid inimesi piltidel polnudki, kuid inimesed valisid ikka kellegi välja, kes tundus sarnane.
ette, rääkides kordades rohkem. ette, rääkides kordades rohkem. Omadus- v määrsõna kirjutatakse nimisõnast lahku. Vigane Õige koguaeg kogu aeg .., aga toimetan siin tänaseni ja .., aga toimetan siin tänaseni ja iga igapäev oleks, kui uus ja päev oleks kui uus ja esmakordne. esmakordne. Vabalajal tegelen spordi- ja Vabal ajal tegelen spordi ja magamisega. magamisega. Parem: Vabal ajal spordin või magan. Lapsed kelle vabaaeg on olnud Lapsed, kelle vaba aeg on olnud vanemate poolt sisustatud ei oska vanemate sisustatud, ei oska ise ise leida tegevust ning .. leida tegevust ning .. taaskord taas kord; parem: taas Kaassõna kirjutatakse käändsõnast lahku.
Hauad hakkasid avanema ning laste silme ette ilmus imeilus aed, kuid surnuid polnud nähagi. Kaheksas pilt (Eesriide ees, mis kujutab kauneid pilvi) Asutatakse teele Inimeste Rõõmude ja Õnnede juurde. Lastega saavad kaasa minna Koer, Leib, Suhkur ning looriga kaetud Valgus. Üheksas pilt (Õnneaed) Valgus, Koer, Leib, Suhkur ja lapsed läksid Õnnede juurde. Esmalt nägid nad Tüsedaid Maapealseid Õnnesi. Nad tegelesid ainult joomise, söömise ja magamisega. Õnned kutsusid lapsi ka lauda, kuid Valgus soovitas seda mitte teha. Koer, Leib ja Suhkur jõudsid siiski juba lauda lipsata. Tyltyl keeras Teemanti ning kõik muutus ilusaks. Nad nägid Laste Rõõme, suuremaid Rõõme (Kodused Rõõmud) ja Suuri Rõõme. Rõõmud üritasid lapsi mõistma panna, et kodus on samasugused rõõmud kogu aeg olemas olnud, kuid neid pole keegi tähele pannud. Kui Rõõmud said teada, et lastega oli kaasas Valgus, soovisid nad, et ta loori ära võtaks
Suura revolutsiooni ajast säilitati kitsendused töölistele. Keelatud olid töölisorganisatsioonid ja streigid. Uuendusena seati sisse töölisraamatud. Uut töölist palgates võis peremees näha ta eelnevat teenistuskäiku. Napoleon pälvis erisuguseid hinnanguid. Miljonid olid temast vaimustuses, paljud aga vihkasid teda. Sellele vaatamata oli ta kahtlemata andekas inimene. Napoleonil oli suur töövõime. Ta võis piirduda vaid paari- kolme tunni pikkuse magamisega ööpäeva jooksul. Samuti võis ta tegelda mitme asjaga korraga (nt: kuulata mõne väejuhi ettekannet ja dikteerida samal ajal oma päevakäsku. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Ta oskas ka väga hästi valida abilisi ja tal oli väga hea mälu, mida ta armastas demonstreerida. Sõdurid olid vaimustuses kui ta neid nimepidi nimetas (kuigi on teada juhuseid kui
kaaluvad kõrgelt üles head uudised. Ühe suurimatest uuringutest tegi aga Jeffrey Johnson, kes jälgis 700 peret 17 aastat salvestades nende vaatamisharjumusi, tervist, tausta ning teisi iseloomu kalduvusi. Nende leiud kinnitavad väiksemaid uuringuid selles vallas, et televiisori vaatamistihedus lapsepõlves ja teismeeas toob kaasa muutused tähelepanus, magamises jms. Suure TV vaatamise tõttu on suurenenud riskid verbaalsele ja füüsilisele agressioonile, raskused magamisega, rasvumine ning rasvumisega kaasnevad tervisehädad, millest omakorda võib inimene rohkem endasse sulguda ja introvertsemaks muutuda. (Philips, 2007) Väiksem uuring Dimitri Christakis'e poolt leidis, et lapsed vaatasid topelt keskmistest tundidest televiisorit (2,2h 1.aastaselt ja 3,6h 2.aastaselt) olid 25% suurema tõenäosusega hüperaktiivsed 7.aastaseks saades. On tõestatud, et vägivald televiisoris põhjustab vägivalda
· kergesti ärritumine; · tunne, et sa ei suuda oma asjadega hakkama saada; · söögiisu, seksiisu ja lõbustuste isu vähenemine; · liiga palju või liiga vähe söömine; · huumorimeele kadumine; · järjest vähenev huvi teiste inimestega suhtlemise vastu; · järjest väiksem huvi oma välimuse vastu; · tunne, et kõik on mõttetu; · kurbus; · mälu halvenemine; · pidev väsimus ja energiapuudus; · raskused magamisega häiritud uni või liiga varajane ärkamine. Nüüd loe kokku, kui palju ülalmainitud sümptomitest käivad sinu kohta. Kui neid on vähem kui kuus, oled kombes, kui aga kuus või rohkem, tähendab, et sa võid kannatada stressi all. Teadlaste leiutised ja uuringud Tee leevendab stressi Inglise uurijad on väitnud, et tassikesel teel on soodne mõju stressihormoonidele meie organismis.
et tuleb talle peale tudumist ja söömist jälle järgi. · Lasteaeda viimise hommikutel ära kiirusta last tagant (see tekitab närvilisust ja pinget ning juba eelnevalt negatiivset emotsiooni), mõelge välja oma rituaalid, mida igal hommikul läbi teete (võidu riidesse panek, hommikune lauas istumine jne). Oluline on, et minnakse rõõmuga. · Alguses võiks käia vähe päevi ja päevad võiksid olla lühikesed. Magamisega võiks harjutada võimalikult meeldivalt (aga võimalikult pea, sest tal tuleb seda ju nagunii teha). Kui võimalik, siis võiks lapse vähemalt esialgu ära tuua peale magamist. · Kui oled kodus, aga laps jäi lasteaeda nutma, ära siiski talle vahepeal järgi mine, vaid ikka siis kui lubatud! · Õhtul kodus oluline on, et laps saaks enne magamaminemist vähemalt tund aega isa-emaga koos mängida! Samuti nagu hommikul, peaks lapsel olema
võimu hoida, hinnang tema rollile ajaloos Mis aitas Napoleonil võimule tulla? Nimetage vähemalt kolm põhjust. · tahti säilitada uut tekkinud korda ning leiti, et just Napoleon on see, kes seda säilitada suudab · riigipööret teostades toetas Napoleonit sõjavägi · prantslaste rahvustundele rõhumine Napoleoni isik ja tegevus: positiivsed ja negatiivsed küljed? Napoleonil oli suur töövõime. Ta võis piirduda vaid paari- kolme tunni pikkuse magamisega ööpäeva jooksul. Samuti võis ta tegelda mitme asjaga korraga (nt: kuulata mõne väejuhi ettekannet ja dikteerida samal ajal oma päevakäsku. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Ta oskas ka väga hästi valida abilisi ja tal oli väga hea mälu, mida ta armastas demonstreerida. Sõdurid olid vaimustuses kui ta neid
Tegelikkuses arvatakse, et iga hüpnoos enesehüpnoos, hüpnotiseeritav säilitab alati enesekontrolli. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole hüpnotiseeritav kellegi teise mõju all. Tegelikult on ta üliergas ja väga keskendunud. Niisuguses seisundis võib inimene lasta terapeudil või hüpnotiseerijal ennast suunata, kuid valiku, kas osaleda või mitte, teeb tema ise (S. Fisher, 2009). 2. Hüpnoos sarnaneb magamisega. Kuigi sõna "hüpnoos" tuleb kreekakeelsest sõnast hypnos, mis tähendab und, on hüpnoos vastupidi keskendunud teadvuse lõõgastunud seisund. Psühholoog J. Cohen ja terapeut K. Sedlacek väitsid oma uurimustöös, mis käsitles füsioloogiliste protsesside eneseregulatsiooni, et tähelepanu on tunnetuslik protsess, mis on tavaline enamike lõdvestumis ja eneseregulatsioonimeetodite puhul. Transi seisundis viibides on inimene erakordselt teadlik ja
Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudus.t Koertega on läbi viidud katseid, mille käigus selgus, et juba võrdlemisi lühikese ajaga unepuudus kutsub esile looma surma. Vanasti kasutati Hiinas unepuudust eriti raske surmajuhtumi viisina, kus inimesel taksitati und. Umbes 20% inimestest kannatavad mõnda aega oma elust unepuuduse all. Unetus on kõige tavalisem une korratus esinevad raskused magamajäämisega või üldse magamisega terve öö. Unetust põhjustab kõige sagedamini stress ja mured. Une sügavus Juba enam kui 100 aastat on läbi viidud katseid uurimaks, kuidas muutub une sügavus magamise jooksul. Sügavuse all mõeldakse siinkohal seda, kui tugev peab olema heli, et inimes äratada mida valjemat heli vaja läheb, seda sügavam on uni. Sellise põhimõttega tehtud äratamiskatsed näitasid, et alguses on uni suhteliselt kerge ehk pealiskaudne, kuid seejärel hahkkab selle sügavus kiirelt kasvama
Unetu öö järgselt aeglase une osa võib tõusta 20%-lt 50-ni ja seda pindmise une arvel (1-2 unestaadium). Sügava unepuudus korvatakse reegline täielikult. REM-uni korvatakse alles pärast sügava unepuuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses Miks uni ei tule? Unehäirete põhjusi on mitut sorti. Tegu võib olla psüühiliste hädadega. Nii näiteks tuleb sageli ette, et stressirohkel ajal on raskusi uinumisega või rahulikult magamisega. Selle pärast ei maksa veel tõsist unehäiret kahtlustada. Arsti poole on põhjust pöörduda siis, kui unetus püsib ka pärast stressiolukorra möödumist. Teisalt võivad unehäireid põhjustada kehalised iseärasused. Neist levinumad on ülemiste hingamisteedega seotud vaevused. Kui ninahingamine ei tööta korralikult, siis esineb nii norskamist, unes rääkimist, hammaste krigistamist kui ka öiseid unerändeid.
reaktsioonikiirus, peavalu, keskendumisraskused, mälu halvenemine ja kaalutõus. Veelgi laastavamalt mõjub pikaajaline unepuudus. On huvitav, et nooremad õpilased, kes õpivad vähem ja magavad mõnevõrra rohkem, tunnevad end enamasti mitte puhanuna, kuid vanemad õpilased, kes kulutavad rohkem aega õppimisele ja vähem magamisele, on mõnevõrra rohkem puhanud. See võib tähendada, et nooremad vajaksid endale kindlat magamise- ja ärkamise kava ja järgima magamisega seotud soovitusi, mis võib neil aidata olla hommikul puhanumad. Näiteks on soovitatav voodis mitte telekat vaadata või pikalt lugeda, see vajaks täpsemat uurimist. Varasemalt on leitud, et koolitundide alguse ideaalne kellaaeg võiks olla kell 9, mis sobiks nii lastele kui ka nende vanematele, kes sõidavad hommikuti tööle. Siis minu uuringu käigus selgus, et koolitundide oluliselt hilisemale algusajale lükkamine poleks mõistlik, mis on
uneajal, uinumisraskus öise ärkamise järel ning spontaanselt liiga varane ärkamine hommikul (Veldi, 2009) 3.1. Ajutine unetus Ajutine unetus võib kesta mõned päevad ja seda esineb harilikult täiesti tervetel inimestel, kes parasjagu elavad läbi mingit stressi perioodi. Ajutine unetus võib olla ka märguandeks peatselt algavast somaatilisest või psüühilisest haigusest ja käia kaasas ravimite tarvitamisega. Arsti poole peaks pöörduma inimene, kes on magamisega hädas olnud rohkem kui kolm nädalat, siis võib tegu olla kroonilise unetusega. (Uni ja unetus, 2001) 3.2. Krooniline unetus Kroonilist unetust võib põhjustada unehügieeni reeglite eiramine, narkootikumid, uneprotsessi rikkumine ja õpitud unetus. Viimase neist on väga levinud, mille puhul on tegu omandatud käitumisprobleemiga. Teades, et hädasti on vaja magama jääda, üritab inimene uinuda, kuid see takistab uinumist ning vallandab rahutuks tegevad mõtted.
Kuidas toite valmistatakse? Kui palju söögikordi päevas on? Kas esineb eelarvest tingitud piiranguid? Kuivõrd adekvaatsed on külmkapp ja pliidid pere vajaduste rahuldamiseks? Kas söögiaeg omab pere jaoks mingit erilist funktsiooni? Milline on pere suhtumine toidusse ja söögiaegadesse? Millised on pere harjumused suupistete tarbimisel? 24. 5. Harjumused seoses magamise ja puhkamisega. Millised on pere tavapärased harjumused seoses magamisega? Kas unevajadused vastavad pereliikmete vanusele ja tervislikule seisundile? Kas magamaminek ja tõusmine toimuvad regulaarselt, kindlal kellaajal? Kas pereliikmed teevad päeva jooksul regulaarselt uinakuid või on neil puhkamiseks muid vahendeid? Kes otsustab laste magamamineku üle? Kus pereliikmed magavad? 24. 6. Füüsiline tegevus ja lõõgastumine. Kas pereliikmed teavad, et aktiivne lõõgastumine ja regulaarne füüsiline treening on hea tervise huvides vajalik?
Kuidas toite valmistatakse? Kui palju söögikordi päevas on? Kas esineb eelarvest tingitud piiranguid? Kuivõrd adekvaatsed on külmkapp ja pliidid pere vajaduste rahuldamiseks? Kas söögiaeg omab pere jaoks mingit erilist funktsiooni? Milline on pere suhtumine toidusse ja söögiaegadesse? Millised on pere harjumused suupistete tarbimisel? 24. 5. Harjumused seoses magamise ja puhkamisega. Millised on pere tavapärased harjumused seoses magamisega? Kas unevajadused vastavad pereliikmete vanusele ja tervislikule seisundile? Kas magamaminek ja tõusmine toimuvad regulaarselt, kindlal kellaajal? Kas pereliikmed teevad päeva jooksul regulaarselt uinakuid või on neil puhkamiseks muid vahendeid? Kes otsustab laste magamamineku üle? Kus pereliikmed magavad? 24. 6. Füüsiline tegevus ja lõõgastumine. Kas pereliikmed teavad, et aktiivne lõõgastumine ja regulaarne füüsiline treening on hea tervise huvides vajalik?
nende hädade põhjus. Suur osa unetuse ravist seisneb tema hinnangul selles, et patsiendiga sellel teemal lihtsalt suheldakse. Dr Hion tunnistab, et eriarstide juurde on pikad järjekorrad ja esmakordne patsient peab kaks-kolm kuud ootama. Täiskasvanud elanikkonna hulgas on tema hinnangul kroonilisi unetuid, neid, kel on unetusest tingitud päevaseid toimetulekuraskusi, 610 protsenti. 30 kuni 50 protsendil täiskasvanutest on magamisega ajuti raskusi. (Jõgi 2008) Ülemiste hingamisteede arsti, dr Mart Kulli hinnangul soodustab meie külm merekliima hingamisteede kitsenemist, kus on suur roll haigetel mandlitel. Dr Tuuliki Hion korraldab ka kursuseid, mis aitavad inimestel mõista unetust kui probleemi ja sellekohase info inimesteni viimine aitab oluliselt kaasa ennetustööle. (Unetus... 2009) Kuid kelle juurde tuleks unetuse puhul abi saamiseks pöörduda? Alustada tuleks perearstist
Rasestatud maast sünnivad põhijumalused, kellest omakorda sünnivad muud jumalad. Inimese loomine savist ja jumala verest, selleks, et jumalad ei peaks ise tööd tegema – jumaluste teenimiseks. Algselt loodi inimesed pika elueaga, kuid hiljem saadi aru, et see oli viga, kuna maapind pole lõputu. Toitu hakkas väheks jääma. Inimesed sõdisid maa pärast ja see tekitas lärmi aga jumalused tahtsid vaikust, et tegeleda oma lemmiktegevusega – magamisega. Inimesed aga lärmasid ning jumalad otsustasid inimkonna hävitada. Peale veeuoutust määrati inimestele lühem eluiga. Piiblimüüt. See väljendab jumalikku loomist eimillestki. Nii loob Jumal esmalt taeva ja maa ning kõik, sinna juurde kuuluva. Inimese loob Jumal oma näo järgi ja annab tema kätte valitsuse kõige elava üle. 1. Jumal on loonud maailma eimillestki ja selle kaosest korrastanud. 2. Loomine on toimunud järk-järgult 3. Inimene on Jumala loomingu kõrgeim aste. 4
- saatis lätlase Indrekule appi tema kasti tassima ja ära tooma, maksmise koha pealt käskis poistel tingida - kasti ära toonud läks Indrek samasse tuppa, kus ennem oli direktoriga olnud, teised testisid tema teadmisi, öeldi, et kui ta tublisti õpib jõuab teistele järele - Maurus rõhutab, et tema juures peab korralikult õppima, sama korralikult kui maal tööd tehes - Indrekule otsiti tuba koolimajas, kus ta ööbida saaks, sai odava Siberi toa, ehk kus oli külm, võrdus lakas magamisega III - Koolis äratati neid hommikul valju aisakella kõlinaga, päris ärkamist pidid minema pesema - talvel nö Siberis magades oli väga külm, tuli ennem võimelda, et siis kehaga külmade linade vahele pugeda, vahel näpati ka puid ja tehti keset tuba olevasse ahju tuli ja nihutati voodid sellele lähedale - sai sõbraks Liblega, kes temaga neljandas klassis õppis, Lible müüs Indrekule 2 raamatut
teguritele väljaspool tööaega. Vähe on käsitletud lamamise ja magamise ebasoodsat mõju. Meditsiinistatistika näitab, et inimene sureb enamasti voodis ja just varastel hommikutundidel kella 3-5 paiku. Samas on populaarteaduslikus kirjanduses ja argiteadvuses levinud ettekujutus, et magamisel on igati tervistav mõju. Ülakeha diskomforti ja kaebusi põhjustavad sageli siiski olud, mis on seotud magamisega. Kõikidel lamamisasenditel on miinuseid. · Inimese plaadikujuline ülakeha on halvasti kohanenud küljeli magamiseks. Erinevalt enamikust loomadest on inimese rindkere sel juhul füsioloogiliselt ebaloomulikus deformeeritud asendis. Küljeli magab inimene aga sageli. Vasakul küljel magades on täiendav surve südamelihasele. Küljeli magades jääb vahel ülajäse keha alla, mistõttu selle verevarustus häirub. · Selili ja kõhuli on takistatud hingamisliigutused
annaabi.ee 
